Vaktsineerimine Jaapanis

Esmased mainimised ja läbimurded

Erinevate epideemiate kohta oli teada palju varem kui vaktsineerimine välja mõeldi, nii pärineb esimene teade leetrite puhangu kohta aastast 994.

Alles 18. sajandi keskpaigast tekkisid esimesed vaktsineerimise meetodid, mis olid mõeldud eelkõige rõugete vastu - rõuged ''kooriti'' nahalt maha, kuivatati ning pulberdati, seejärel inimesed kas hingasid seda pulbrit sisse või hõõruti see nende naha vastu. Edaspidi kasutati vasikate lümfist tehtud preparaati.

Selline vaktsiin jõudis Jaapanisse 1840. aastal aga esmased selle kasutamise katsed nõrjusid kuna see tuli Hollandist ning see on liiga pikk tee, et vaktsiini mõjuvõime säiliks. Prooviti veel ja veel ning ainult üks kord jõudis Jaapanisse ''töökorras'' vaktsiin. Seda aga kasutati vähe kuna rahvas ei teadnud milleks seda peaks vaja olema.

Vaktsineerimise alusepanija(d)

1845 -1850 aastatel tegutses väga entusiastlik Saga provintsi daimyō Nabeshima Kanso, kes soovis inimesi rõugete vastu vaktsineerida ning oli ka peamiseks liidriks Lääne teaduse õppimise arendamises. Kahjuks tema katsed ei toonud algul mingit kasu, sest esines sama probleem - vasikate lümfist tehtud vaktsiin Hollandist transportimisel läks ''halvaks''. Seejärel otsustati kasutada koorikute meetodit ning selline vaktsiin lõpuks ka jõudis Jaapanisse. Pärast seda isegi koostati esimene aruanne vaktsineerimisest, mis kandis pealkirja ''Lühike ülevaade vasika vaktsiinist''. Daimyō Nabeshima koos daimyō Matsuraida'ga, kes suhtles hollandlastega seoses lümfi toomisega Jaapanisse, on vaktsineerimise harrastamise alusepanijad Jaapanis. Muidugi ei tohi unustada ka Jaapani arste ja teadlasi, mis olid oma teadmisi hankinud nii hollandlastelt kui ka oma naabritelt Hiinast.

Kiire areng

Pärast sellist läbimurret tekkisid esimesed vaktsineerimise keskused, mis asusid Kyoto's, Saga's ja Kyushu's. Hakkasid levima ka pildilised ringkirjad, mis kutsusid vaktsineerima, näidates kui tugev on vaktsineeritud inimene, eriti laps. Selliste ringkirjades oli tavaliselt joonistatud mingi sümboolne pilt ning kirjas õpetlik poeem. 1875. aastal juba vaktsineeriti kõiki vastsündinuid ja 5-7 aastaseid lapsi rõugete vastu ning selleks ajaks oskasid Jaapani arstid ja teadlased vaktsiini ise valmistada.

Enne rõugete vastu vaktsineerimist toimus 65 selle haiguse epideemiat ning 5 keisrit surid rõugete tõttu.

Tekkinud probleemid

20. sajandi lõpus hakkasid vaktsineerimisega seotud otsused aina rohkem segadust ja ebausku inimestes tekitama.

MMR vaktsiin

1989. aastal keeldus Jaapan MMR (leetrid, mumps, punetised) vaktsiinist kuna arvati, et sellega kaasneb liiga suur suremus, mis moodustas 0,05%. Hiljem selgus aga kurb tõsi, et ilma vaktsiinita tõusis suremus 1,24 protsendini. See oli esimeseks suureks löögiks Jaapani jaoks.

Möödus 10 aastat enne kui uuendati vaktsineerimise reeglid ja ka riiklik vaktsineerimise programm. Seetõttu jäi sisse suur vahe mitte vaktsineerituid inimesi, mis karjaimmuunsuse tagamiseks on väga halb. Kui ei tagata karjaimmuunsus, siis on suur tõenäosus epideemiateks. Seetõttu toimusid tihedad viiruste puhangud aastatel 2012-2014 ning peamiselt haigestusid mitte vaktsineeritud inimesed punetistesse. Selle perioodi jooksul hukkus ligikaudu 17 000 inimest.

HPV vaktsiin

HPV ehk inimese papilloomiviiruse vastu hakati vaktsineerima alles aastal 2010 tüdrukuid vanuses 12-14 aastat. 2013. aastal leiti aga palju patsientidele kahjulike toiminguid, mis ei pruukinud olla seotud selle vaktsiiniga. Lõplikult tõestamata, kas asi on ikka HPV vaktsiinis või hoopis mingis muus haiguses või asjaolus, peatas Jaapan selle soovitamise, mis tähendas, et inimesed ei pruukinud selle olemasolust teadagi. See tagas selle, et väga vähe tüdrukuid vaktsineeris (alla 1%). See on aga jällegi väga ohtlik tulevikuks kuna karjaimmuunsus ei ole tagatud ning kuna haigus levib sugulisel teel võib selle kandja teadmata edasi kanda. Tagamaks karjaimmuunsust oleks mõistlik selle haiguse vastu ka meessoost inimesi vaktsineerida.

MR vaktsiini taastamine ja Jaapani suurim leetrite puhang

2006. aastal taastas Jaapan MR (leetrid ja punetised) vaktsiini 1 ja 5 aastastele lastele. Nendel vedas kuna 2007. aastal olles siis juba 2-7 aastased nad pääsesid Jaapani kõige suuremast leetrite puhangust. See algas Tokyost. Kõige suurem osa (umbes 2/3) haigestunuid olid noorukid, mis oli imeik kuna tavaliselt leetritesse haigestuvad väiksed lapsed. Need noorkid aga on just see grupp inimesi, kes polnud MMR vaktsiini saanud, peale selle keelustamist Jaapanis. Hämmastav oli ka see, et suurem osa haigestunuid polnud teadlikud oma vaktsineerimise või immuniseerimise ajaloost.

Põhjendatud ebausk ja sellega toimetulek

Sellise ajaloolise taustaga on jaapanlastel muidugi palju probleeme vaktsineerimise usaldamisega. Näiteks aastal 2003 keeldus Jaapan järjekordsest vaktsiinist ning 500-st inimesest, kes olid vaktsineeritud, suri 25. Selgus, et just jaapanlaste puhul oli vaja väiksemat vaktsiini annust. Muidugi on ka üldisemaid põhjusi kahtluseks, näiteks see, et on olemas ADE fenomeen, mis seisneb selles, et antikehad tugevdavad infektsiooni ehk kui antikehad ühinevad viirusega lasevad ta hoopis rakku.

Seega koroonavaktsiini puhul soovisid jaapanlased teha palju rohkem lisatestimisi, et kindlustada selle võimalikult suurt efektiivsust ning et oleks võimalikult vähe surmajuhtumeid ja muidugi parem kui neid üldse poleks. See aga omakorda tähendab, et läheb pikemalt aega enne kui saab vaktsiini manustada ja ka tuli neil ära jätta niinimetatud hilisema etapi testimine. Kõige selle tõttu toimub Jaapanis vaktsineerimine palju aeglasemalt kui näiteks Hiinas või Ameerikas. Samuti olid nendel algselt leebemad meetmed seoses karantiini ja teiste ennetuslikke meetmetega, sest Jaapani valitsus kunagi ei sunni inimesi midagi tegema ehk püüavad üldse mitte limiteerida inimeste vabadust. Jaapanis on kasutusel peamiselt Pfizer firma toodetud vaktsiin, mis on kõige rohkem jaapanlastele sobilik ja nende poolt kõige rohkem testitud. Samuti on Jaapanis kasutusel AstraZeneca PLC and Moderna Inc. vaktsiinid .

18.05.2021 seisuga on ainult 1,5% Jaapani elanikkonnast vaktsineeritud, mis moodustab pea 2 miljoni inimese, aga arvestades Jaapanis elavate inimeste koguarvu tuleb see protsent väga väike.