Tallinn Uus Tänav: Tänav Tallinnas

Tänav algab Vana-Viru tänavalt, kulgeb põhja suunas ning lõpeb 500 meetri pärast ristumisel Väikese Rannaväravaga. Uue tänavaga ristuvad Olevimägi, Aia tänav ja Bremeni käik.

Uue tänava ääres asuvad:

• Uus 2 // Vana-Viru 11a. Hoones asusid Nõukogude Liidu relvajõude Eesti NSV Lenini rajooni ja Oktoobri rajooni sõjakomissariaat.
• Uus 3, Kinomaja. 1902. aastal valminud uusrenessanss-stiilis kivimaja Uue tänava ja linnamüüri vahel, mille autor on arhitekt Otto Schott. 1922. aastal sai maja omanikuks Peeter Tannebaum, suurem hoone ümberehitus leidis aset aastatel 1975–1981, kui hoone läks Kinoliidu valdusse. Rekonstrueerimisel lammutati ühekorruseline juurdeehitis Hellemani torni pool, suleti linnamüüri raiutud avad ja laiendati keskosa, kuhu ehitati läbi kahe korruse ulatuv kinosaal. Interjöörides on säilinud uusklassitsistlikku ja juugendstiilis sisustust, sealhulgas stiilsed ahjud.
• Uus 9 elamu, Rootsi aja lõpus ehitatud Tallinna vanim puitmaja. Tallinna linnamüüri ääres paiknev 17. sajandi lõpul või 18. sajandi esimesel poolel ehitatud hoone on üks vanalinna väheseid tänaseni säilinud puithooneid, kuid on juba ligi 40 aastat seisnud kasutuseta. Hoone rajas tõenäoliselt ehitusmeister Georg Winckler. Natsionaliseeriti 1937. aastal koos linnamüüri ja Munkadetaguse torniga. 1940. aastal ehitati hoonesse korterid, esimesel korrusel asus aga ladu.
• Uus 10 elamu, mille fassaad on tunnistatud kultuurimälestiseks. Varaklassitsistlikku kivimaja lasi ehitada arvatavasti J. Leidloff 1791. aastal (daatum rokokoostiilis sepispärjaga asus varem hilisemas rõduvõres, praegu kadunud). 1802. aastal omandas kinnisvara Tallinna Insenerikomando, elamu muudeti haldushooneks. Aia tänavani ulatunud, tagaosas laiemale krundile rajati terve kompleks hooneid: töökodasid, ametiruume, ladusid, talle jms. Hoonele on paigutatud mälestustahvel, tähistamaks, et aastail 1843–1846 peatus hoones vene kirjanik Fjodor Dostojevski.
• Uus 15, Leedu suursaatkond., 1995. aastast. Kinnistu omandas Tallinna linn 1749. aastal ning hoovi tagaossa vastu Tallinna linnamüüri ehitati kanepi praakimishoone ja laod; neile juurdepääsuks murti linnamüüri avaus ja tänavaäärne elamu kohandati kontoriks ning praakeri korteriks. Hoone peasissekäigu kohale paigutati Gernetite, Oomide ja Eggersite vapikilbid (raehärra Hans-Jakob Eggers oli praakimishoone esimene rentnik 1752–1755). Hoone sai Teises maailmasõjas tugevasti kannatada, kuid taastati 1949. aastal endisel kujul varasemat põhiplaani muutmata. Majja asus Tallinna Meistrite Kooli kantselei, klubi ja raamatukogu (õuehoones oli Tallinna IV algkool, alates 1876. aastast). Aastatel 1988–1990 kohandati hoone Jahimeeste Seltsi tarbeks.
• Uus 16, elamu. Hoone ehitati aastatel 1809–1810 arhitekt Carl Ludvig Engeli projekti järgi raekantselei nõuniku P. v. Wilckeni tellimusel. 1825. aastal ostis Tallinna raad selle apteegiks. 1840. aastal hoone põles, misjärel taastati ning 1863. aastal sai aadlidaamide vanadekoduks (Marienasyl), kuni 1920. aastani tegutses hoones Püha Kanuti gildi Maria Varjupaik. 19.–20. sajandil kaotas hoone esialgse ilme. Välis- ja sisekujundus tehti uuesti aastatel 1982–1986 Soome Rahvusmuuseumist saadud jooniste ja kirjelduste põhjal. Hoones asus Vanalinna Muusikamaja
• Uus 16c Vanalinna hariduskolleegiumi Vanalinna Muusikamaja.
• Uus 18. Kuni 2016. aastani oli see Muinsuskaitseameti peamaja.
• Vene 28 (Uus 18 vastas), "Okasroosikese loss". Uusgooti stiilis kahel pool linnamüüri asuv klinkertellistest hoone ajalugu ulatub aastasse 1685, kui kaupmehe Thomas Greenfieldi tellimusel valmis palee, mis püsis perekonna pärijate valduses kuni 19. sajandi alguseni. Järgmisteks omanikeks said Tallinna magistraadi liikmed. 1894. aastal hävis suur osa ehitisest tulekahjus. Kinnistu ostis jõukas tööstur Tšernjagin, kelle tellimusel ehitati loss arhitekt Otto Schotti juhtimisel põhjalikult ümber. Kolmekorruseline lossilaadne osa Uue tänava pool külgneb Bremeni torniga; eluruumid ulatusid torni ülakorrustele. Kahekorruseline hooneosa Vene tänava pool on punastest tellistest; ranget fassaadi elavdavad madalad ärklid, akendevahelised "gooti" nišid, kaarsillused ja profiilne karniis. 1922. aastal said maja valdajaks Eesti kultuuriühingud, seal tegutses Eesti Insener-Tehnilise Ühingu Klubi, Eesti Keemikute klubi, ajakirja Tehnika Kõigile toimetus, Eesti Telegrafistide Klubi ja mitmed teised organisatsioonid. Aastatel 1945–1987 oli hoone Balti sõjaväeringkonna ja NSV Liidu ALMAVÜ Eesti NSV Keskkomitee käsutuses. 1987. aastal läks maja Eesti Tehnika- ja Spordiühingule, hiljem on seal tegutsenud mitmesugused kultuuriühingud, -seltsid ja klubid. 2010. aastast on hoone Vanalinna hariduskolleegiumi Kunstimaja.
• Uus 21. Klassitsistlik puidust väikeelamu.
• Uus 27 ja Olevimägi 13, elamu-sepikoda. Tänava ääres ühekorruseline, hoovis kahekorruseline lihtne kelpkatusega hoone on ehitatud praegusele lähedases kujus 1895. aastal (arhitekt Erwin Bernhard). Koos eluhoonega Olevimägi 13 ja kolme hoovis asuva kõrvalhoonega moodustab linna sepapajakompleksi. Erakordselt suure (7,2x12,8 m) ja avara ruumiga linnasepapaja asutati 1884. aastal. Alguses piiritusevabriku katlaid, laevaankruid, puusepakirveid ja muid tarbeesemeid valmistanud sepapajas parandati ka vankreid, tõldu ja rautati hobuseid. Vanast sisustusest on säilinud ääs kõrge korstnakummi all, söepunker, alasi ja riputuspennil seintel.
• Uus 37, kultuurimälestis Tallinna püssirohuait, 1747–1749. Hoone oli vanuselt teine spetsiaalne püssirohuait Tallinnas, rajati tõenäoliselt aastatel 1747–1749. Ühekorruseline paekivihoone, välisseinad 1,8–2,0 m, lame teravkaarne võlvlagi 1,8–1,9 m paks. Võlvi lisatugedeks ja aknaavade kaitseks on kummalgi välisküljel neli tugipiilarit. Aita pääses põhjaotsast eesruumi kaudu, otstes ja külgedel olid tugipiilarite vahel valgustus- ja õhutusavad, viimased algselt põhiplaanis ristikujulised. Otseühendust tõkestas risti keskel asuv kiviplokk. Hoonel oli algselt madal kivikattega viilkatus, teda piirasid küvett ja palissaad. 1794. aastal viimased renoveeriti, osa külgavadest lihtsustati. 19. sajandi teisel poolel läks eravaldusse, jäi laoks. Idaseina murti uus sissepääs.

•  
  Uus 3, Kinomaja
•  
  Uus 9 hoone
•  
  Uus tänav 10
•  
  Leedu saatkond, Uus 15
•  
  Muinsuskaitseameti endine peamaja, Uus 18
•  
  Uus 20
•  
  Uus 24
•  
  Uus 24 // Aia 21
•  
  Uus 25 // Olevimägi 16
•  
  Olevimägi 13
•  
•  
  Uus 28
•  
  Uus 34
•  
  Uus 33
•  
  Uus 37, endine Tallinna püssirohuait
•  
  Uue tänava ja Väikese Rannavärava ristmik

Uue tänava alguslugu ulatub 17. sajandisse, kui vallikraav Tallinna linnamüüri ees kinni aeti, eeskaitsevöönd likvideeriti ja linna hoonestus hakkas murdma müüridest väljapoole. Uus tänav on esimene kaitsemüüridest väljapoole ehitatud kahepoolse hoonestusega tänav, mille rajamisega algas Tallinna linnaehituses uus etapp. Tänav rajati aastal 1653.

Vallikraavi põhja ehitati võlvitud kollektor, kuhu suunati kanalisatsioon ning uue tänava äärde rajati Tallinnale ainulaadsed väikeste õueaedadega elamud.

Aastatel 1779–1939 asus kinnistul Uus 22 heeringa praakimise hoone. Soolakala, eriti heeringa praakimine ehk kvaliteedi kontroll algas ilmselt 1498. aastal ja lõplikult kaotati see alles 1911. aastal.