Tiigrihüpe

Projekti algatasid 1996. aastal Eesti toonane saadik USAs Toomas Hendrik Ilves ja tollane haridusminister Jaak Aaviksoo. Ametliku käigu andis projektile 21. veebruaril 1996 Eesti president Lennart Meri. Esimene rahaeraldis nähti ette 1997. aasta riigieelarves.

Üks projekti tähtsamaid tulemusi oli kõigi Eesti koolide ühendamine internetti, mille käigus rajati enamikku koolidest arvutiklass ning lõpetati UUCP-tehnoloogia kasutamine. Nõukogude Liidu informaatikaõppe programmi raames 1990ndatel koolidesse jõudnud, tehnoloogiliselt vananenud ja töötamast lakanud Jukud asendati peamiselt IBM PCdega 1990. aastate teisel poolel.

 

Tiigrihüppe sildi sai koolide infotehnoloogiaga varustamine Toomas Hendrik Ilvese ettepanekust 14. veebruaril 1995 ajalehes Rahva Hääl, kus ta pakkus välja, et koolide varustamiseks piisab 17 000 arvutist ja see võiks aidata Eestil "hüpata kahe jalaga 21. sajandisse". Algselt nimetati seda ettepanekut nii selle avalikustaja nime järgi "ilvesehüppeks" kui ka "tiigrihüppeks", käibele jäi viimane.

Koolide infotehnoloogiaga varustamine sai süstemaatilise kuju 1985. aastatel, mil Nõukogude Liidu akadeemik ja arvutiteadlane Andrei Jeršov hakkas programmeerimise kui "teise kirjaoskuse" sildi all eestvedama informaatikaõpet üldhariduskoolides. Sellega dialoogis algatati Eestis kooliarvutite projekt, esialgu loodeti kooliarvuti Juku saada masstootmisse 1986. aasta suvel, kuid viibis kuni 1989. aastani ning tehnoloogiliselt vananenud 2500 arvutit jõudsid koolidesse 1990. alguseks. Tehnosiirde uurija Laur Kangeri hinnangul tagasid Jukud sellest hoolimata kümnete tuhandetele õpilastele esmakokkupuute arvutitega standardiseeritud õppeprogrammi raames, mis muidu oleks olnud võimatu, ja ning Nõukogude Liidu kooliarvutina loodud Juku projekt oli Tiigrihüppe aluseks.

Tiigrihüppele eelnevalt oli haridusministeeriumi juures Peeter Lorentsi veetud töörühm, mis tegeles Juku baasil arvutimajanduse ja -õppe juurutamisega üldhariduskoolides, 1990. aastate esimeses pooles avati samas vaid kolm uut IBM PC arvutiklassi, kuigi 1995. aasta alguse seisuga oli Internetti ühendatud kuni 1500 kooliarvutit. Akadeemik Enn Tõugu hinnangul oli Tiigrihüppe aluseks Eesti arvutikogukondade koondumine ja sellega kaasnev "Ränioru efekt", mis on jälgitav juba 1960. aastatest ja mille käigus kujunes Tallinn Nõukogude Liidu üheks juhtivaks arvutiteaduse keskuseks Moskva, Leningradi, Kiievi ja Novosibirski kõrval.

Tiigrihüpe toimus 1997. aastast Tiigrihüppe Sihtasutuse eestvedamisel. 2013. aastal sai Tiigrihüppe Sihtasutus Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) struktuuriüksuseks. HITSA struktuuriüksusena kandis see nime HITSA innovatsioonikeskus. 1. augustil 2020 likvideeriti Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus ja kõik selle tegevused ja teenused võttis üle vastloodud Haridus- ja Noorteamet.

Pärast massilisi küberrünnakuid Eesti arvutivõrkudele 2007. aastal (mida on seostatud Vene salateenistustega) lisandus Eesti kaitsedoktriini e-turvalisus. Osalt just selle edendamiseks rajati Tallinna NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskus (NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence). Analoogselt "Tiigrihüppega" on selle projekti nimi "Tiigrikaitse".

Tehnoloogiaharidusega tegeleb ProgeTiiger.

• e-Eesti
• Noored Kooli
• Viigrihüpe