Suur-Kirjurähn
Suur-kirjurähn (Dendrocopos major) on Eesti levinuim rähniliik.
Kuulub kirjurähni perekonda.
| Suur-kirjurähn | |
|---|---|
 Vana isaslind | |
| | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik | Loomad Animalia |
| Hõimkond | Keelikloomad Chordata |
| Klass | Linnud Aves |
| Selts | Rähnilised Piciformes |
| Sugukond | Rähnlased Picidae |
| Perekond | Kirjurähn Dendrocopos |
| Liik | Suur-kirjurähn |
| Binaarne nimetus | |
| Dendrocopos major (Linnaeus, 1758) | |
| Sünonüümid | |
| Dendrocopos submajor | |
Suur-kirjurähni pesitsusaegset arvukust hinnatakse 50 000 – 100 000 paarile, talvist arvukust 50 000 – 300 000 isendile.
Eluviis
Rähn ei kipu oma territooriumilt lahkuma.
Nad toetuvad sabale, hoiavad küünistega puukoorest ja toksivad nokaga vastu puutüve. Rähn toksib ja uuristab puutüvesid tundide kaupa. Rähni väga tugev kael võimaldab kaua toksida ja ta aju talub hästi lööke. Nokk kulub toksimise tõttu, kuid kasvab iga päev.
Toitumine
Toitub putukatest, röövikutest. Putukaid püüab oma pika keelega. Toksivad sageli ka hoonete soojustusmaterjali lootuses sealt midagi leida. Toksivad ka puit-konstruktsioone auklikuks.
Pildid
-
Suur-kirjurähn -
Suur-kirjurähn
Viited
Välislingid
 | Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Suur-kirjurähn |
- Suur-kirjurähn andmebaasis eElurikkus
- Sissekanne veebisaidil Eesti selgroogsed
- Lisateave veebisaidil Eesti selgroogsed
- Ulvar Käärt. Eestit on tabanud võimas suur-kirjurähnide tulv Eesti Päevaleht, 9. jaanuar 2009
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Suur-kirjurähn, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.