Otsingu
Lehekülg pealkirjaga "Kirjurähn" on Vikipeedias olemas. Vaata ka teisi leitud tulemusi.
suur-kirjurähn – väga tavaline Dendrocopos medius – tamme-kirjurähn – varem haruldane, nüüd Lõuna-Eestis järjest enam Dendrocopos minor – väike-kirjurähn –... |
Väike-kirjurähn (Dendrocopos minor) on kirjurähni perekonda rähnlaste sugukonda kuuluv lind. Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse (2012). Eestis... |
Valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos, sünonüüm Picoides leucotos) on kirjurähni perekonda rähniliste sugukonda kuuluv linnuliik. Ta sarnaneb paljus... |
Tamme-kirjurähn (Dendrocopos medius) on kirjurähni perekonda rähnlaste sugukonda kuuluv lind. Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse (2012). Ta... |
Suur-kirjurähn (Dendrocopos major) on Eesti levinuim rähniliik. Kuulub kirjurähni perekonda. Suur-kirjurähni pesitsusaegset arvukust hinnatakse 50 000... |
martius) Suur-kirjurähn (Dendrocopos major) Tamme-kirjurähn (Dendrocopos medius) Valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos) Väike-kirjurähn (Dendrocopos... |
väike-konnakotkas, herilaseviu, laanepüü, rukkirääk, valgeselg-kirjurähn, tamme-kirjurähn, musträhn, kolmvarvas-rähn, hallrähn, värbkakk, sookurg, punaselg-õgija... |
pesajuur. Peale ülalnimetatud haruldasemaid linde pesitsevad Aidus valgeselg-kirjurähn ja kanakull. Aidu looduskaitseala Turismiwebis Aidu looduskaitseala Eesti... |
Dryocopus martius Suur-kirjurähn Dendrocopos major Valgeselg-kirjurähn Dendrocopos leucotos Väike-kirjurähn Dendrocopos minor Tamme-kirjurähn Dendrocopos medius... |
veekogude pindala 3 ha. Kaitsealustest lindudest elavad kaitsealal valgeselg-kirjurähn, laanepüü ja vööt-põõsalind. Kaitseala on moodustatud Pärnu Maakonnavalitsuse... |
käblik 2013 – peoleo 2014 – kõrvukräts 2015 – koduvarblane 2016 – suur-kirjurähn 2017 – vesipapp 2018 – rabapistrik 2019 – kiivitaja Aasta lind Vogel des... |
kõik kuuluvad I kaitsekategooriasse. II kategooriasse kuuluvad valgeselg-kirjurähn ja kolmvarvas-rähn, III kategooriasse hallpea-rähn, musträhn, herilaseviu... |
laanepüü, teder, rukkirääk, sookurg, rüüt, väike-koovitaja, öösorr, väike-kirjurähn ja hallõgija - kaitse. Lihula piiranguvöönd (6071 ha), Lihula sihtkaitsevöönd... |
haudelinnud on metsvint ja salu-lehelind, mittevärvulistest piirpääsuke, suur-kirjurähn ja kodutuvi. Röövlindudest võib kõige sagedamini kohata hiireviusid. Eesti... |
rukkirääk 1996 – suurkoovitaja 1997 – sookurg 1998 – must-toonekurg 1999 – kirjurähn 2000 – suitsupääsuke 2001 – kiivitaja 2002 – varblane 2003 – harakas 2004... |
facebook.com Vestlusõhtu "Metsarahva mõtisklused". keskkonnaharidus.ee Suur-kirjurähn (Mats Kangur). 5.02.2013. looduskalender.ee Mingem golfiväljakut uut moodi... |
2012 – merikotkas 2013 – aul 2014 – vaenukägu 2015 – rüüt 2016 – suur-kirjurähn 2017 – hänilane 2018 – punajalg-tilder 2019 – laanepüü 2020 – jäälind... |
valge-toonekurg (2. korda) 1995 – lõunaööbik 1996 – kiivitaja 1997 – suur-kirjurähn 1998 – põldlõoke 1999 – talvike 2000 – puna-harksaba 2001 – tuttpütt 2002... |
Natur- a Vulleschutzliga). 1978 – loorkakk 1979 – jäälind 1980 – suur-kirjurähn 1981 – hallõgija 1982 – lõopistrik 1983 – sinitihane 1984 – jäälind 1985... |
järv. Kaitsealused liigid on raudkull, hiireviu, roo-loorkull, valgeselg-kirjurähn, musträhn, värbkakk, väänkael, nõmmelõoke, kolmvarvas-rähn ja händkakk... |