Soojusjuhtivustegur

Soojusjuhtivusteguri ühik SI-süsteemis on vatt meetri ja kelvini kohta (W/(m·K)). Mida suurem on soojusjuhtivustegur, seda paremini kannab materjal energiat soojusena edasi.

Soojusjuhtivustegur võimaldab hinnata ajaühikus keskkonna ristlõiget läbivat soojushulka. Kehtib järgmine seos

${\displaystyle k={\frac {Qd}{S\Delta T}},}$

kus

k on keskkonna soojusjuhtivustegur (W/(m·K)),
Q on ajaühikus pinda läbiv soojushulk (W),
S on pindala (m²),
d on pinna paksus (m),
ΔT on temperatuurierinevus pinna erinevatel külgedel (°C).

See valem ütleb, et soojusvoog on võrdeline temperatuuri gradiendiga, kus võrdeteguriks on soojusjuhtivustegur. Teisisõnu näitab soojusjuhtivustegur, mitu džauli soojusenergiat kandub ühe sekundi jooksul läbi ühe ruutmeetri suuruse pinna, kui temperatuurimuutus 1 meetri kohta on 1 kelvin.

Mittehomogeenses keskkonnas tuleb kasutada ülalantud valemi diferentsiaalset kuju,

${\displaystyle \mathbf {q} =k\nabla T,}$

kus k on soojusjuhtivustegur vaadeldavas keskkonna punktis ja q on soojusvoog.

Soojusjuhtivustegur sõltub üldjuhul keskkonna temperatuurist.

• Soojusmahtuvus