Skrunda

See artikkel räägib Läti linnast; Virbi valla küla kohta vaata artiklit Skrunda (Virbi vald)

Kuulus varem Kuldīga rajooni. Asub merepinnast 35 meetri kõrgusel Venta jõe kaldal. Linna läbib Riia–Liepāja raudtee; linnas asub Skrunda raudteejaam. Linnas on keskkool, kultuurimaja ja kaks raamatukogu.

Skrunda
läti Skrunda
Rainise tänav Skrundas
Skrunda lipp Skrunda vapp
Pindala	4,4 km² (2023)
Elanikke	1872 (1.01.2023)
Koordinaadid	, 22° 1′ E

Linna järgi on nime saanud Vormsi lademe Skrunda kihistu.

Skrundat kui kuralaste Bandava muinasmaakonna aladel asunud asulat mainiti kirjalikult esimest korda aastal 1253 (Scrunden). Aastal 1368 ehitati Venta jõe vasakule kaldale Skrunda ordulinnus. Kuramaa hertsogiriigi ajal toodeti asulas klaasi ja püssirohtu, valmistati naelu, kahurite ja püsside tarvikuid. Aastal 1685 hakkas asulat läbima hertsogiriigi tähtsaim postimaantee marsruudiga Jelgava–Dobele–Blīdene–Saldus–Skrunda–Grobiņa–Liepāja–Sventa–Memel.

Põhjasõja ajal hävitasid Rootsi väed sealse linnuse, mille kohale rajati Skrunda mõis. 1919. aastal toimus asula all lahing Punaarmee ja Oskars Kalpaksi juhitud Läti vägede vahel. Aastal 1920 jagati Skrunda mõisa maad laiali. Aastal 1929 valmis raudtee. Aastal 1935 tegutses asulas vesiveski, seal töötasid kaks saeveskit ja linavabrik.

Aastal 1961 sai Skrundast alev. Linn aastast 1996.

Skrunda lähedal asus Nõukogude okupatsiooni ajal Skrunda radarijaam, mis pärast Läti taasiseseisvumist jäi Venemaa valdusse. Venelased demonteerisid jaama ja andsid ala Lätile üle alles 1999. aasta oktoobris.

Aastani 2021 oli linn Skrunda piirkonna keskus.

Muinsusmälestistest on linnas riikliku kaitse all Skrunda ordulinnus.

Looduskaitse all on mänd kõrgusega 14 ja ümbermõõduga 2,99 meetrit. Osa linnast jääb Skrunda kalatiikide hoiualale.

•  
  Sild üle Venta jõe
•  
  Luteri kirik
•  
  Raudteesild üle Venta jõe