Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.
See artikkel räägib linnast, endise küla kohta Läänemaal vaata artiklit Põltsamaa (Lääne-Nigula). |
Põltsamaa | |
---|---|
| |
Pindala | 6,0 km² (2020) |
Elanikke | 4198 (1.01.2023) |
| |
EHAK-i kood | 6537 |
Koordinaadid | , 25° 58′ E |
Esimesed ülestähendused Põltsamaa kohta pärinevad 1234. aastast. Aastatel 1570–1578 oli Põltsamaa Liivimaa kuningriigi pealinn. Seal resideeris hertsog Magnus. 18. sajandi II poolel kujunes Põltsamaa Põhja-Liivimaa valgustusliikumise keskuseks. Põltsamaa külje alla rajati esimene Vene keisririigi eratrükikoda ja seal ilmus esimene eestikeelne ajakirjandusväljaanne. 19. sajandi teisel poolel oli Põltsamaa üks rahvusliku ärkamisaja keskusi: seal hakati rajama Eesti Aleksandrikooli ning õmmeldi esimene sinimustvalge lipp, mis õnnistati hiljem Otepääl.
Linna õigused sai Põltsamaa 30. juunil 1926. Teises maailmasõjas hävis ligikaudu 75% linna hoonetest. Aastatel 1950–1962 oli Põltsamaa samanimelise rajooni keskus. Põltsamaa linna omavalitsuslik staatus taastati 1991. aastal. Kuni 2017. aasta kohalike omavalitsuste haldusreformini oli Põltsamaa linn iseseisev omavalitsusüksus. Viimane Põltsamaa linnapea oli Jaan Aiaots. Pärast haldusreformi kuulub linn Põltsamaa valla koosseisu.
Põltsamaalt on teada vanemast rauaajast pärinev asulakoht (Põltsamaa asulakoht).
Põltsamaa (saksa keeles Oberpahlen) asus 13. sajandini Mõhu muinasmaakonnas. Täpsemad andmed varasema inimasustuse kohta on lünklikud. Midagi võib välja lugeda kohalike aardeleidude põhjal. Näiteks 1939. aasta sügisel tuli Põltsamaa linna loodepiiril päevavalgele viikingiaegne kogukas mündiaare. Aarde noorim münt, Samaniidide dünastia emiiri Nasr ibn Ahmadi dirhem on löödud aastal 329 hidžra järgi, mis vastab kristliku ajaarvamise 940.–941. aastale.
Põltsamaa piirkonna alad ristiusustati põhiliselt 1220. aastatel. 1234. aastal tunnistas Rooma paavst Gregorius IX ühes kirjas, et Mõhu (Moche) kuulub nende maade hulka, mis on jutlustamise või retkede läbi pööratud usku ning kuulub Rooma kirikule. 1234. aastal töötas seal ka juba katoliku vaimulik, plebaanus.
13. sajandi teisel poolel rajati Põltsamaale Liivi ordu linnus. Linnuse rajamisel sai määravaks Põltsamaa strateegiline asukoht – Põltsamaa jõe ületuskohal ristusid tolleaegsed põhimagistraalid Tallinn–Tartu ja Viljandi–Laiuse–Narva. Ordumeister Otto von Rodensteini juhtimisel eraldati pisut rohkem kui ühe hektari suurune nelinurkne maatükk. See piirati paksude müüridega. Ehitustöödel kasutati materjalina kohalikku maa- ja lubjakivi. Müüri ümber kaevati lai ja sügav vallikraav, mis oli ühenduses jõega. Linnus valmis 1272. aastal.
Algne linnus oli ruudukujuline kastell, mille ümber kaevati Põltsamaa jõega ühenduses olevad vallikraavid. Kastelli müüride algne kõrgus oli kolm meetrit, peagi kõrgendati seda aga viie meetrini.
Keskaegse Põltsamaa linnuse ehitusloost ja eluolust puuduvad kirjalikud andmed – seetõttu tugineb enamik ehitise varasematest kirjeldustest ehitusarheoloogilistele uuringutele.
Vähestest kirjalikest allikatest on teada, et Liivi ordu ja Moskva suurvürstiriigi vahelise sõja (1501–1503) käigus põletati Põltsamaa linnus ja alev 1502. aastal Vene vägede poolt maha. Sellele on osutanud Balthasar Russow oma "Liivimaa kroonikas".
Vene-Liivi sõja algetapi 1558. aastal võtsid Moskva tsaaririigi väed Pavel Petrovitš Zabolotski juhtimisel Põltsamaa oma kontrolli alla 1558. aasta oktoobris ja andsid selle 1571. aastal üle hertsog Magnusele.
Liivi sõja ajal, 1570. aastal, kuulutas Vene tsaar Ivan Julm Holsteini hertsog Magnuse – Taani kuninga Frederik II noorema venna ja Saare-Lääne piiskopi – Liivimaa kuningaks. Kuningas Magnuse residentsiks sai Põltsamaa linnus ning tema sõjalaager paiknes lähimal künkal, mis kannab siiani Kuningamäe nime. 1572. aasta sügisel piirasid linna kaks korda Rootsi väed, kuid tulemusteta. 1574. aasta suvel rüüstasid Põltsamaad Rootsi teenistuses olevad liivimaalaste salgad. 1578. aasta veebruaris anti linn hertsog Magnuse alluvuses oleva Liivi garnisoni poolt üle rootslastele. 1578. aasta suvel, pärast nädalat kestnud piiramist, võtsid linna üle taas vürst Ivan Golitsõni juhitud Vene väed.
1582. aastal sõlmitud Jam-Zapolski vaherahuga andis Moskva tsaaririik Põltsamaa üle Rzeczpospolitale. Poola ajal (1582–1621) oli Põltsamaa staarostkonna keskus.
Põhjasõja ajal, 1703. aastal, purustasid venelased asula uuesti.
18. sajandi teisel poolel elas Põltsamaa Põltsamaa kihelkonna keskusena üle silmapaistva majandusliku ja kultuurilise õitsengu. Seotud on see peaasjalikult Vana-Põltsamaa mõisa valdaja Woldemar Johann von Lauw'ga, kes rajas Põltsamaa kanti hulgaliselt tööstusettevõtteid. 1760–1780 asutati Põltsamaale või selle ümbrusse Laashoone klaasivabrik, Kamari vasekoda ja peeglivabrik, portselanimanufaktuur jms. Lauw' kutsel Põltsamaale asunud arst Peter Ernst Wilde rajas Kuningamäele Põltsamaa mõisa meiereisse 1766. aastal trükikoja ning andis seal välja esimest eestikeelset ajakirja Lühhike öppetus. Pastorina teenis Põltsamaa kirikus neil aastail August Wilhelm Hupel, kes pälvis tuntust ka koduloouurijana ja literaadina.
1773. aastal ühendati Tartu kreisist lahutatud Põltsamaa kihelkond, Pilistvere ja Kolga-Jaani kihelkond Pärnu kreisiga.
Kuni 1917. aastani kandis linn saksakeelset nime Oberpahlen ('Paala jõest ülalpool'). Varem on ka kasutatud venekeelseid nimesid Оберпален, Верпель, Полчев, Воробьин-город.
1925. aasta Põltsamaa "majaomanikkude ja teiste elanikkude" koosolek pooldas alevi muutmist linnaks, täpsemalt "Paala linnaks". 1926. aastal sai Põltsamaa linnaõigused. Põltsamaa Linnavalitsus asus aadressil Veski tänav 2.
Põltsamaa linna omavalitsuslik staatus kinnitati 1991. aastal.
Põltsamaa linn asub Põltsamaa jõe keskjooksul, Kesk-Eesti moreentasandikul. Kogu maa-ala reljeef on tasane, absoluutkõrgus kõigub 56–63 m vahel merepinnast, langedes jõe voolu suunas. Ainus kõrgem punkt on linna külje all asuv Kuningamägi (absoluutne kõrgus 67 m). Aluspõhjaks on alamsiluri adavere lademe dolomitiseerunud lubjakivi, mis lasub 1,0–4,0 m sügavusel maapinnast, pinnakate koosneb ülempleistotseeni moreenidest.
Geograafiliselt paikneb Põltsamaa Kesk-Eestis Tallinna–Tartu ja Võhma–Mustvee maantee ristumiskohal. Linna ümbritseb rõngasvallana Põltsamaa vald. Asetsedes Jõgevast 30 kilomeetri kaugusel, on Põltsamaa Jõgeva maakonna läänepoolne keskus. Põltsamaalt Tallinna on 127 ja Tartusse 59 kilomeetrit. Lähimad raudteejaamad asuvad Võhmas (25 km) ja Jõgeval.
Linna pindala on 6,0 km². Põltsamaa jõgi jagab linna kaheks võrdseks osaks, suuremad ehitised ja keskus jäävad jõe äärde. Nii põhja-lõuna kui ka ida-lääne suunas on linna ulatus umbes 2,5 km. Kirdes piirneb linn Tallinna–Tartu maanteega, muudes suundades peamiselt põldudega.
Põltsamaa on aedlinlik asula, koosnedes põhiosas ühe- ja kahekorruselistest väikeelamutest. Ringtee ümbrusse on ehitatud kuni viiekorruselisi kortermaju, ülejäänud korruselamute rühmad paiknevad linna äärtes ega mõjuta oluliselt üldpilti. Juhusliku arengu tulemusena puudub linnalik tihedus ja eristuv keskus.
Põltsamaa territooriumil on järgmised jõesaared: Roosisaar, Kiriklasaar, Lillesaar, Saunasaar ja Naistesaar. Roosisaart ja Kiriklasaart ühendab Kiisamauru veskitamm.
1922 | 1934 | 1939 | 1959 | 1970 | 1979 | 1989 | 2000 | 2010 |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|
2100 | 2609 | 3034 | 3667 | 4523 | 4923 | 5261 | 4802 | 4666 |
Rahvuslik koosseis (2011): 98,0% eestlasi (2000. aastal 97,44%).
Rahvaarv oli 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 4188. Seisuga 1. jaanuar 2010 oli elanike arv arvestuslikult 4272 (rändega) ja rahvastikuregistri järgi 4666.
Põltsamaa ettevõtluses on esindatud ligi 30 tegevusharu. Ülekaalukalt kõige rohkem on kaubandusega tegelevaid äriühinguid. Enamasti on nende puhul tegemist väikeettevõtetega.
Suurimad Põltsamaa ettevõtted on järgmised:
Osa ettevõtetest on koondunud 1992. aastal loodud Põltsamaa Ettevõtjate Liitu, mille president on Andres Vään.
Toiduainetööstuse ettevõte Põltsamaa Felix AS on liidetud Orkla Eesti AS koosseisu.
Esimesed ülestähendused Põltsamaal tegutsenud koolidest pärinevad 17. sajandist. Aastatel 1638–1806 jagas koolitarkust Põltsamaa saksa kool, kus õppisid vaid saksa lapsed. Koolis õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist, usuõpetust ja ladina keelt. Lisaks sai veel õppida geograafiat, ajalugu ja looduslugu.
Eestikeelset kooliharidust pakkus esimeste hulgas 17. sajandi lõpul asutatud Põltsamaa köstrikool. Näiteks 1687/88 õppis koolis 22 last. Põhjasõja ajal lõpetas kool tegevuse. Uuesti avati köstrikool 1737. aastal. 1784/85 õppis seal 25 õpilast.
1805. aastal avati Põltsamaal elementaarkool, mis töötas 1889. aastani. Õpetus toimus koolis saksa keeles. Rahvas nimetas kooli selle kauaaegse juhataja nime järgi Kapi kooliks. Elementaarkoolis õppis ka Karl August Hermann.
1835. aastal asutati Põltsamaa kihelkonnakool, mis tegutses esimesed viis aastat Võhma külas ja hiljem Põltsamaal. Kihelkonnakoolis õpetati emakeelt, saksa ja vene keelt, ilu- ja õigekirja, rehkendamist, usuõpetust, maateadust, ajalugu, joonistamist ja laulmist.
Põltsamaa Ühisgümnaasium avati Põltsamaal 17. detsembril 1917. Esimesed seitse aastat kandis see nime Põltsamaa Reaalgümnaasium. Kool tegutses algul Pajusi mnt 1 koolimajas. 1921. aastal kolis see aga riigistatud Uue-Põltsamaa mõisahoonesse. 1967. aastal valmis koolimaja aadressil Veski 5.
Põltsamaa kesklinnas paikneb Lasteaed Mari, mis valmis 19. märtsil 1973. Esialgu kandis asutus nime Põltsamaa Lastepäevakodu nr 3. 1991. aastal nimetati lasteaed ümber Lastepäevakoduks nr 2. 1992. aastal otsustas linnavalitsus lasteaia sulgeda. Protestiks selle vastu korraldas lasteaia tollane direktor Aide Kirs koostöös lastevanematega linnavalitsuse ees piketi. Sündmus leidis kajastamist ka üleriigilises meedias. Piketi tulemusena otsustas linn lasteaia sulgemisest loobuda. 1. juulist 1999 kannab lasteaed nime Lasteaed Mari. Lasteaias on 6 rühma, rühmade nimed on Maasikmari, Kirsimari, Kibuvitsamari, Pohlamari, Vaarikmari ja Pihlamari. Lasteaia sümbol on maasikas.
Linna ääres Lembitu tänaval asub lasteaed Tõruke, mis avas uksed 9. detsembril 1983. Lasteaed rajati Lillevere, Lustivere ja Pajusi kolhoosi, Adavere ja Sakala sovhoosi, Põltsamaa EPT, Tarbijate Kooperatiivi, KEKi ja Põltsamaa Põllumajanduskombinaadi koostööna. Lasteaed alustas tegevust majanditevahelise ööpäevase lastepäevakoduna. 10. jaanuaril 1984 kinnitati asutuse nimeks Põltsamaa Majanditevaheline Lastepäevakodu Tõruke ning sama aasta sügiseks töötas maja 11-rühmalise lastepäevakoduna, kus oli kuus ööpäevast ja viis päevast rühma kokku 219 lapse ja 72 töötajaga. 13. oktoobrist 1997 kuulub Põltsamaa linna omandisse.
Põltsamaa Muusikakool alustas tegevust 1959. aastal. Esimesel aastal oli õppureid 50, neid õpetas viis õpetajat. Kooli lõputunnistuse nr 1 sai hilisem Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor ja puhkpilliosakonna juhataja Hannes Altrov. Alates 1994. aastast korraldab Põltsamaa Muusikakool igal suvel rahvusvahelisi suvekoole.
Põltsamaa Kunstikool alustas tegevust 2000. aastal, esimene lend lõpetas 2004. aastal. Kool tegutseb Põltsamaa linnuse konvendihoone keldris. Seal on õpetatud joonistamist, maali, kompositsiooni, keraamikat, siidimaali, portselanimaali, vitraaži, nahkehistööd ja graafikatehnikaid.
18. sajandi II poolel oli Põltsamaa majandusliku ja kultuurilise tõusu periood. Põltsamaa lossi omanik major Woldemar Johann von Lauw avas 1766. aastal temale kuuluvas karjamõisas Kuningamäel haigemaja. See oli mõeldud "alamsoo" rahva jaoks. Peale haigemaja ehitati mugavustega korterid kõrgemale seisusele. Haigla juhatajaks määrati arst Peter Ernst Wilde. Haigla juurde asutatud meditsiinikoolis õpetas Wilde arstiteadust. Samal ajal avati seal Eesti esimene maa-apteek ning trükikojas trükiti meditsiiniajakirju Der Landarzt, Liefländsche Abhandlugnen von der Arznereywissenschaft, Der practische Landarzt.
Pärast Vabadussõda moodustati Punase Risti Komitee ja 1919. aastal endises kihelkonnamajas hakkas tööle Ühishaigemaja.
1924. aasta jaanuaris asus Põltsamaa haigla juhatajana tööle Carl Prima, kes hakkas haiglat laiendama ja täiustama. Poolteist aastat töötas haigla endise alevivanema Schmidti majas.
1928. aastal ehitati Lossi tänaval asuv apostlik-õigeusu kihelkonnakool ümber 20 voodikohaga haiglaks. Personal koosnes linnaarstist, õest ja sanitarist, Dr. Prima teostas keerukaid operatsioone. Arstiabi kindlustamiseks asutati Põltsamaa Ühishaigekassa, avati Emade ja Laste Nõuande punkt ning olemas oli haiglale kuuluv ambulatoorium. 1932. aastal saadi esimene röntgeniaparaat. Eesti Vabariigi esimesel perioodil töötasid arstidena Jaan Ruus, Mai Saar-Glasunov (kirurgia, günekoloogia, närvihaigused), eraarst Ellen Frey. Mõrvatud Carl Prima ametikohale asus kirurg Kaarel Vipper.
1959. aastal anti haigla käsutusse hooned Kuuse tänaval. Toimusid laiendustööd, mille tulemusena haigla laiendati 90-kohaliseks. Aasta hiljem oli haiglas 100 voodikohta. Uuendatud haiglas avati kabinette, nagu tuberkuloosi, onkoloogia, füsioteraapia, EKG. Polikliinikut laiendati ka praeguses vallamajas.
24. oktoobril 2003 avati endises haiglahoones aadressil Lossi 49 Põltsamaa tervisekeskus. Hoones töötab röntgen ja laborid, patsientidele osutavad vastuvõtu pere- ja eriarstid. Tervisekeskust haldas OÜ Põltsamaa Tervis, mis töötas ka hooldushaigla taastamise nimel. Hooldusravihaigla avati 30. septembril 2005, seda haldab SA Põltsamaa Tervis. Haiglas töötab arst, viis meditsiiniõde ja hooldusõde ning kaks abitöölist.
Põltsamaal on kohapeal üks Tartu Ülikooli Kliinikumi kuuluv kiirabibrigaad. Kiirabi teenus on vajalik, arvestades Tallinna–Tartu maantee lähedust ja sellest tulenevaid riske liiklusõnnetuste kujul. Linnaelanike tervise eest hoolitsevad hambaarstid ettevõtetest Mägi & Rosin, Rebane ja Valu, Kaselo hambaravi, erahambaarst Kulp. Silma- ja nõelravi teeb Ene Malva. Seal tegutsevad aktiivse elurütmi nimel Eluterve Eesti, aeroobikarühmad, regulaarsed tervisepäevad. Samuti teevad lasteaiad ja kool linna noorema elanikkonna hulgas tervisekasvatuslikku tööd.
Põhjaliku ülevaate Põltsamaa tervishoiust annab Jaan Aiaotsa raamat "Põltsamaa linnast ja inimestest".
Põltsamaa linnust hakati ehitama juba 1272. aastal, nelinurkse ringmüüri kuju on säilinud 14. sajandist. Hertsog Magnus valitses sealt aastatel 1570–1578 Liivimaa kuningriiki. 1770. aastatel rajas Woldemar Johann von Lauw linnuse konvendihoonest rokokoostiilis lossi.
1941. aastal hävinud unikaalse lossi varemeid pole siiani suudetud täielikult konserveerida, samuti on osaliselt konserveerimata ka muud linnuse osad. Linnusehoovis asuvad:
Linnusehoov on vabaõhuürituste toimumispaik.
Aastatel 1633–1634 rajati linnuse ringmüüri ja eraldiseisva suurtükitorni vahele uus luteri kirik. 1870. aastatel valmistatud altar on pööratava altarimaaliga: enamjagu kirikuaastast näeb kogudus Julie Hagen-Schwarzi maali "Kristus ristil", ülestõusmispühadest taevaminemispühani saab imetleda Kaavelt pärit eesti soost kunstniku Woldemar Friedrich Krügeri maali "Naised haua juures".
Teise maailmasõja ajal sai kirik ja linnus kahjustusi, samuti hävitati 1944. aastal Põltsamaa Suur sild.
Sõpruse park on Põltsamaa parkide seas noorim. Esimene puu istutati 8. mail 1973. Praegu on pargis enamasti Luua metsanduskoolist toodud puid üle 6000. Parki on istutanud puid nimekad Eesti ja välismaa ühiskonna-, kultuuri- ja sporditegelased. Sinna on paigaldatud mitmeid graniitskulptuure, kündva Kalevipoja kuju ja monumentaalskulptuur "Tee Olümposele", mille sammastele on graveeritud kõigi Eesti olümpiamedalistide nimed. Pargi rajaja oli Ants Paju.
Põltsamaa Roosiaia rajasid lillekasvatusagronoomid Küllike Joost ja Rein Joost. Rosaarium rajati Martin Lillevere nimelise kolhoosi õunaaia maa-alale. Istutustöid alustati 27. juunil 1996 ja rosaarium avati pidulikult 11. juunil 1998.
Nüüdisajal kasvab roosiaias ligikaudu 5000 roosipõõsast ligi 1000 sordist. Põltsamaa Roosiaed on kollektsiooni suuruse poolest Baltikumis suurim ja kuulub Euroopa 10 suurema rosaariumi hulka.
Endise omavalitsusliku Põltsamaa linna sõpruslinnad:
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Põltsamaa |
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Põltsamaa, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.