Sirtsi Soo

Soo pindala on 5644 hektarit.

Kohalikest omavalitsustest puudutab Sirtsi soo Lüganuse ja Vinni valda.

Soo on tekkinud jääjärvelise nõo soostumise tagajärjel Balti jääpaisjärve nõkku. Soo turbakihi paksus on kuni 6 m. Sirtsi kuulub koos Muraka raba ja Puhatu soostikuga Alutaguse suurte rabade ja soostike sekka.

Sood ilmestavad laukad, älved, esineb ka õõtsiksood. Kuna Sirtsi soo servaalad on kuivendatud või tugeva kuivenduse mõjuga, kuid samas väga hästi säilinud rabalaama keskosaga, on LIFE programmi ja KIKi looduskaitseprogrammi toetusel kavas taastada ajavahemikul 2015–2020 LIFE Mires Estonia projekti raames Sirtsi soo looduslik veerežiim ning rajada kaevatud kraavidesse paisud. Loodusliku veerežiimi taastamine on vajalik, kuna rabad on looduskaitseliselt Natura 2000 kõrge tähtsusastmega kooslused ning Eesti vastutuskooslused. Taastamistegevuste mõjuala - 2778 ha - jääb kaitseala piiridesse.

Ala kaitseks on loodud 2001. aastal Sirtsi looduskaitseala pindalaga 6830,3 ha. Enne seda paiknes seal 1981. aastal moodustatud Sirtsi sookaitseala. Tänapäevase kaitsekorra järgi on suur osa Sirtsi soost Sirtsi sihtkaitsevöönd, mille peamine eesmärk on säilitada väljakujunenud või kujunevaid kooslusi.

Aseri lademe laiendatud stratotüüp on pärit Sirtsisoo puuraugust number 526. Sama puurauk on ka Aseri kihistu laiendatud stratotüübiks.

 

Sirtsi soo kasvukohatüüpe on inventeerinud Eestimaa Looduse Fond 2007-2012. aastal (vaatlejad Agu Leivits, Eerik Leibak, Alar Soppe), mille käigus määratleti mättaraba (3221), älveraba (3222), laukaraba (3223), rohu-siirdesoo (3121) ja õõtsik-siirdesoo (3122) . Natura 2000 elupaigatüüpidest on Sirtsi soo suuremas osas kaetud looduslikus seisundis rabadega (7110), kus turbalasundi tüsedus küündib kuue meetrini, ja inimtegevusest rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabadega (7120). Mitmel pool servaaladel leidub väärtuslikke siirde- ja õõtsiksookooslusi (7140). Lisaks lagesoodele, esineb Sirtsi soos siirdesoo- ja rabametsi (91D0), Fennoskandia soostunud- ja soo-lehtmetsi (9080), vanu loodusmetsi (9010) ning looduslikult huumustoitelisi järvi ja järvikud (3160). Natura elupaigatüüpide eestikeelsed vasted ja klassifikatsioon toetuvad Jaanus Paali (2007) koostatud jaotusele. Kaldkirjas olevad numbrid tähistavad rahvusvahelisi koosluste koode, mis on ära toodud Euroopa loodusdirektiivis.

Tänapäeval ei ole Sirtsi soos matkaradu ega laudteid ning neid ei ole ka sellesse haruldusterikkasse soosse kavas rajada. Vanasti on üle Sirtsi soo aga jooksnud kuulus talitee Kesk-Eesti ning Peterburi vahel – Viru tee –, millest Juhan Lepasaarele on kohalik Tudu mees, Agu Part, jutustanud järgmist: "Siis sõideti seda taliteed, mida nimetati ka Viru teeks, rautamata saarepuuregedega. Et rautamata reejalased kippusid kiiresti läbi kuluma, olid tagavaraks kaasa võetud reetallad, jällegi saarepuised, et jalaste kuludes nad uute taldadega asendada. Veoseid ja voore oli tollal mitmesuguseid. Rahvajuttude järgi libisenud Sirtsi sool ühelt mõisa viinavoori reelt tammine viinaankur läbi nõrga jää otse laukasse. Seda lugu räägitakse veel tänapäevalgi ning püütakse ära arvata, kuidas viinavaadiga need lood seal soo põhjas on ja kus kohal see ikkagi peitub". Viina kõrval veeti Peterburi mööda Viru taliteed Tuduküla klaasivabrikus valminud pudeleid. Talitee ning keerulised liikumisvõimalused on andnud ainestikku erinevate lugude tekkeks. Läbimatuse rõhutamiseks on eriti armastatud sinna kedagi võimalikult lõplikult saata; üks tuntumaid tegelasi on ilmselt Jorupill jonn ("Sinu joru ei vaja me, Sirtsu sohu sind ajame").

Enne viina- või pudelivabrikuid vedas aga tuuleveski ehitamise plaanidega isegi Kalevipoeg laudu üle Sirtsi soo. Selle kohta pajatab Juhan Lepasaare raamatu kaudu rahvasuu järgmist: Käimine märjal sool olnud aga väga raske, vesi visanud sirtsu jalgade alt üles ja Kalevipoeg lausunud: "Mis sa, soo, sirtsutad, vaata kui künnan su üles!" Omaaegse "Energia" kolhoosi mehed, näe, võtsidki Kalevipoja sõnasabast kinni ja Sirtsi ei sirtsuta enam! Kuivenduskraavid viivad ülesharitud Sirtsi soo veed Kunda jõe kaudu Soome lahte."