Saulkrasti

Linn on Saulkrasti piirkonna ja Saulkrasti valla keskus.

Saulkrasti
läti Saulkrasti
Saulkrasti rand
Saulkrasti lipp Saulkrasti vapp
Pindala	6,1 km² (2023)
Elanikke	3130 (1.01.2023)
Koordinaadid	, 24° 25′ E

Linna läbib Via Baltica. Läbi Saulkrasti kulgeb Riia–Skulte raudtee, mis varem oli osa 2006. aastal likvideeritud Tallinna–Pärnu–Mõisaküla–Riia raudteeliinist. Linnas asuvad Saulkrasti raudteejaam ja Pabaži raudteepeatus.

Linnas asub Teises maailmasõjas hukkunud Nõukogude sõdurite vennaskalmistu.

Saulkrasti alad kuulusid varem liivlaste Metsapoole maakonda. Sealsed maad jagunesid nelja mõisa vahel, alludes Bīriņi, Skulte, Sēja ja Pabaži mõisale. Aastal 1640 sai alguse luterlik Pēterupe kogudus. Aastal 1823 rajati Bīriņi mõisa maadele Neibāde suvituskoht. Aastal 1898 rajati Pabaži mõisa maadele Katrīnbāde suvituskoht.

Aastal 1931 nimetati Katrīnbāde ümber Pabažiks. Aastal 1933 liideti Neibāde ja Pēterupe asula ühtseks Saulkrasti asulaks. Aastal 1950 sai asulast alev, toona liideti sellega Pabaži. Kuni aastani 1952 kandis asula ametlikult nime Saulkraste. Saulkrasti on linn alates 1991. aastast.

Muinsusmälestistest on linnas riikliku kaitse all Ģelži pere suvila aadressil Inčupes iela 10 ja A. A Pistohlkorsi epitaaf. Regionaalse kaitse all on Neibāde supelmaja, Pēterupe kiriku kantsel ja selle maalitud uksed, Neibāde kuurordi asutaja Karl von Reiterni mälestusmärk ning Neibāde metsavahi maja Forstei. Kohaliku kaitse all on elumaja aadressil Rīgas iela 41 ja sama maja kaev.

Looduskaitse all on kaks mändi aadressil Ķīšupes iela 3, Pēterupes Līgotņe õpetajamaja allee, Pēterupe kirikumõisa pärnad, Pēterupe kirikumõisa tamm, mänd aadressil Rīgas iela 41A ja Katrīna pärn, lisaks veel arvukalt nimetuid põlispuid (valdavalt männid) linna mereranda palistavates metsades.

•  
  Forstei
•  
  Saulkrasti rannaluidetel
•  
  Neibāde supelmaja
•  
  mälestusmärk Karl von Reiternile
•  
  Inčupe jõe suue
•  
  Katrīna pärn