Riigihange on asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine avaliku sektori või äriühingu, kelle üle omab valitsevat mõju avaliku sektori asutus, poolt.
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2019) |
Eestis on kehtestatud riigihanke korraldamise reeglid, riigihankega seotud isikute õigused ja kohustused, riikliku järelevalve ja haldusjärelevalve tegemise, vaidlustuste lahendamise kord ning vastutus nõuete rikkumise eest Riigihangete seadusega. Kui riigihange on edukas siis sõlmitakse eduka pakkujaga hankeleping. Hankeleping on hankija ja ettevõtja vahel sõlmitud rahaliste huvidega seotud leping, sealhulgas kontsessioonileping, mille esemeks on asjad, teenused või ehitustööd..
Riigihangete seaduse aluseks olevad Euroopa Liidu poolt kehtestatud riigihanke direktiivid ja rakendusaktid on leitavad Rahandusministeeriumi kodulehelt.
Riigihanke korraldamisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:
Hankija on isik/isikud, kes on kohustatud järgima riigihankeseaduses sätestatud korda.
Need on:
1.riik või riigiasutus;
2.kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse asutus või kohalike omavalitsuste ühendus;
3.muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalik-õigusliku juriidilise isiku asutus;
4.sihtasutus, mille üks asutaja on riik või kui üle poolte asutajatest on praeguse loetelu punktis 2 või 3 nimetatud isikud või kui üle poole selle sihtasutuse nõukogu liikmetest määravad punktides 1–3 nimetatud isikud;
5.mittetulundusühing, kui üle poole mittetulundusühingusse kuuluvatest liikmetest on praeguse loetelu punktides 1–3 nimetatud isikud;
6.muu eraõiguslik juriidiline isik.
Pakkuja on isik, kes on esitanud hankemenetluses pakkumuse või esialgse pakkumuse. Taotleja on isik, kes on esitanud hankijale hankemenetluses osalemise taotluse piiratud hankemenetluse, väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse või võistleva dialoogi korral.
Seadusega tagadakse hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, taotlejate/pakkujate võrdne kohtlemine ning konkurentsi tõhus ärakasutamine riigihankel.
Riigihankega hangitavate asjade ostmisel, teenuste või ehitustööde tellimisel kasutatakse maksumaksja raha ning hankija kasutuses olevad varud on piiratud. Maksumaksja rahaga tuleb käituda heaperemehelikult. Sellepärast tuleb riigihanke korraldamisel kasutada raha eesmärgipäraselt, võtta soodsaid pakkumisi ja kulutada otstarbekalt.
Et täita riigihangete seaduse eesmärke peab saama kõiki hankemenetluses tehtavaid hankija tegevusi ja otsuseid kontrollida, järgides detailselt hankemenetluse reegleid.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Riigihange, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.