Rannu kihelkond (ka Võrtsjärve khk; lühend Ran; saksa keeles Kirchspiel Randen) oli kihelkond Tartumaa lääneosas ja Liivimaa kubermangus Tartu kreisis.
Ta asus Võrtsjärve idakaldal.
Rannu kihelkond on üks vanemaid Eestis, see asutati 13. sajandi esimesel poolel. 13. sajandil rajati ka Rannu vasallilinnus.
Ürikutes on esimesed teated kihelkonna kohta aastast 1347, kui seal oli teadaolevalt iseseisev preester. Praegusel kohal paiknev Rannu kirik ehitati tõenäoliselt 15. sajandi esimesel poolel.
Enamikku kihelkonna küladest on esmamainitud 16.–17. sajandil.
Dokument 1689. aastast märgib, et Rannu kihelkonda asutati kool.
Kihelkonnas paiknes viis mõisat: üks kirikumõis, kaks rüütlimõisast peamõisat koos ühe kõrvalmõisaga ning üks riigimõis. Lisaks veel viis karjamõisat.
1. jaanuari 2010 seisuga on Eesti Rahva Muuseumi kogudes Rannu kihelkonna päritoluga 374 eset, ligi 400 fotot ja 57 etnograafilist joonist.
Tänapäeval kuuluvad kihelkonna alad tervikuna Tartu maakonna Elva valla koosseisu. Enne 2017. aasta haldusreformi asus enamik kihelkonna endisest alast Ranna vallas ja selle ülejäänud lõunapoolne osa moodustas Rõngu valla loodenurga.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Rannu kihelkond, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.