Pooljagu

NATO maaväe üksused
Märk	Üksus	Koosseis	Ülem	NATO kood
	Pooljagu/ grupp/ meeskond	3–6	nooremseersant/ kapral	OR-4/ OR-2
	Jagu	6–12	seersant	OR-4
	Poolrühm	7-20	seersant	OR-4
	Rühm	15–50	leitnant	OF-1
	Kompanii	80–250	kapten major	OF-2 OF-3
	Pataljon	300–800	kolonelleitnant	OF-4
	Rügement Brigaad	3000–5000	kolonel brigaadikindral	OF-5 OF-6
	Diviis	10 000 – 30 000	kindralmajor	OF-7
	Korpus	30 000 – 50 000	kindralleitnant	OF-8
	Armee	100 000 – 300 000	kindral	OF-9
	Armeegrupp/ rinne	2+ armeed	välimarssal armeekindral	OF-10
	Piirkond/ sõjatander	4+ armeegruppi	kuuetärnikindral ülemjuhataja	?

Pooljaoks nimetatakse Eesti kaitseväes jalaväe tüüpi jao allüksust, kui jagu koosneb kahest võrdse suurusega grupist.

Grupi koosseis sõltub otstarbest ja ülesandest. Grupp võib kuuluda kas jao koosseisu või olla allutatud vahetult kõrgemale üksusele. Samuti võidakse formeerida eriliste ülesannete täitmiseks ajutisi gruppe. Grupi koosseis võib olla jagatud lahingupaarideks.

Grupi ülem on tavaliselt vanem sõdur (kapral) või nooremallohvitser. Oluliste ülesannete täitmiseks mõeldud spetsiaalset gruppi võib juhtida ka kõrgema auastmega sõjaväelane.

• tankitõrjegrupp
• luuregrupp
• vaatlusgrupp
• tulejuhtimisgrupp
• meditsiinine evakuatsioonigrupp
• suurtükiväe arvutusgrupp
• remondigrupp
• laskemoonagrupp

Grupp suurema väeüksusena

Taktikalise tegevuse koordineerimiseks ja omavahelise koostöö organiseerimiseks võidakse formeerida rügementidest, pataljonidest või/ja kompaniidest lahinguülesande täitmiseks ajutisi lahingugruppe või taktikalisi gruppe.

Grupp Eesti riigikaitse ajaloos

Eesti sõjaväes nimetati 1940. aastani grupiks ka suurtükiväes ja õhutõrjes (õhukaitse) pataljonile vastavat (suurtükkidega relvastatud) üksust. Sellega seoses nimetati Eesti Kaitseväes 1998. aastal uuesti loodud suurtükiväeosa samuti suurtükiväegrupiks. Alates 2009. aastast nimetatakse kaitseväes pataljonile vastavat suurtükiväeosa suurtükiväepataljoniks (vastavat õhutõrjeväeosa nimetatakse õhutõrjepataljoniks).