Kompanii

See artikkel on sõjaväelise üksuse kohta; ettevõtte kohta vaata artiklit kompanii (ettevõte).

Kompanii koosneb harilikult juhtkonnast ja 2...8 rühmast, millele võib lisanduda ka mõni üksik eriotstarbeline jagu. Kompanii suurus ja struktuur sõltuvad tema otstarbest ja ülesannetest. 3...8 kompaniid moodustavad ühe pataljoni.

NATO maaväe üksused
Märk	Üksus	Koosseis	Ülem	NATO kood
	Pooljagu/ grupp/ meeskond	3–6	nooremseersant/ kapral	OR-4/ OR-2
	Jagu	6–12	seersant	OR-4
	Poolrühm	7-20	seersant	OR-4
	Rühm	15–50	leitnant	OF-1
	Kompanii	80–250	kapten major	OF-2 OF-3
	Pataljon	300–800	kolonelleitnant	OF-4
	Rügement Brigaad	3000–5000	kolonel brigaadikindral	OF-5 OF-6
	Diviis	10 000 – 30 000	kindralmajor	OF-7
	Korpus	30 000 – 50 000	kindralleitnant	OF-8
	Armee	100 000 – 300 000	kindral	OF-9
	Armeegrupp/ rinne	2+ armeed	välimarssal armeekindral	OF-10
	Piirkond/ sõjatander	4+ armeegruppi	kuuetärnikindral ülemjuhataja	?

Iseseisvalt ülesannet täitvat ja selleks täiendavate lahingutoetus- ning teenindusallüksustega tugevdatud (peamiselt lahinguväeliigi) kompaniid nimetatakse kompanii lahingugrupiks või üksikkompaniiks.

Kompaniid juhib tavaliselt (ametikohajärgselt) kapten või vastava auastmega sõjaväelane, üksikkompaniid sageli majori auastmes sõjaväelane. Lisaks kuuluvad kompanii juhtkonda tavaliselt vähemalt nooremohvitserist kompaniiülema abi ja vanemallohvitserist kompaniiveebel (kompaniivanem). Lisaks võib kompanii juhtkonda või juhtimisallüksusse kuuluda allohvitsere, kelle ülesanneteks on kompaniis logistilise tegevuse korraldamine. Näiteks relvur, tehnik, varahoidja.

Erineva otstarbega kompaniisid:

• jalaväekompanii;
• tankikompanii;
• soomusjalaväekompanii;
• luurekompanii;
• tankitõrjekompanii;
• pioneerikompanii;
• staabikompanii.
• ründekompanii (inglise k Shock troops, vene k Штурмовая группа), raskerelvastusega tugevdatud väeüksus kindlustatud objektide ja alade vallutamiseks

• Suurtükiväes ja õhutõrjes – Suurtükipatarei/patarei
• Lennuväes – eskadrill
• Ratsaväes – eskadron

Slaavi riikides ja SRÜ maades vastab kompanii suurusele allüksusele rood.

Eesti rahvaväes nimetati kompanii suurust üksust Vabadussõja ajal ja mõnede sõjajärgsete aastate jooksul Venemaa keisririigi sõjaväe eeskujul rooduks. 1920. aastate algul nimetati kaitseväe roodud läänepäraselt ümber kompaniideks ja polgud rügementideks.

Kasutusel on olnud ka militaarnimetus sadakond ehk sotnja.