Peeter Põld: Eesti poliitik

See artikkel räägib haridus- ja riigitegelasest; kergejõustiklase ja treeneri kohta vaata artiklit Peeter Põld (kergejõustiklane).

juuli">12. juuli 1878 Puru küla, Jõhvi vald Jõhvi kihelkond Rakvere kreis – 1. september 1930 Tartu) oli eesti teoloog, haridus- ja riigitegelane, Eesti Ajutise Maanõukogu, Asutava Kogu ja Riigikogu liige. Ta oli Eesti Vabariigi esimene haridusminister.

Peeter Põld

Peeter Põld 1920. aastail
Sünniaeg	12. juuli 1878
Sünnikoht	Jõhvi vald Rakvere kreis
Surmaaeg	1. september 1930 (52-aastaselt)
Erakond	Eesti Rahvaerakond
Amet	Eesti Ajutise Maanõukogu liige (1917–1919) haridusminister (1918)
Õppeasutus	Tartu Ülikool
Eriala	usuteaduskond
Teaduslik kraad	cand. theol.

Peeter Siegfried Nikolaus Põld sündis 1878. aastal Puru külas, Jõhvi vallas Jõhvi kihelkonnas Rakvere kreisis. Ta õppis Puru külakoolis, Rakvere linnakoolis aastatel 1888–1890, Narva linnakoolis 1890–1893, Narva gümnaasiumis 1893–1898 ja Tartu Ülikooli usuteaduskonnas 1898–1906, kus omandas 1907 cand. theol. kraadi. Hiljem täiendas ta end pedagoogika alal Saksamaal ja Šveitsis (1908).

• Ajalehe Postimees toimetus (1905–1906)
• Tartu Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasiumi usuõpetuse õpetaja (1908) ja direktor (1909–1919)
• Eesti Ajutise Maanõukogu liige (1917–1919) ja haridusosakonna juhataja (1917) ja haridusminister (1918)
• Ajakirja Kasvatus ja Haridus asutaja ja toimetaja (1917–1918)
• Tartu Ülikooli kuraator (1918–1925)
• Asutava Kogu ja Riigikogu liige (1919–1921; 1926; 1929–1930)
• Tartu Ülikooli pedagoogikaprofessor (1920–1930)
• Tartu Linnavolikogu juhataja (1921–1930)
• Tartu Ülikooli Didaktilis-Metoodilise Seminari juhataja (1922–1930)
• Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan (1925)
• Tartu Ülikooli prorektor (1925–1927)
• EELK vaimuliku ülemkohtu liige (1926–1930)

• Eesti Üliõpilaste Seltsi liige (alates 1898) ja esimees (1902–1903)
• Eesti Rahvameelse Eduerakonna (alates 1905) ja Eesti Rahvaerakonna liige
• Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi asutajaliige
• Eesti Kooliõpetajate Keskliidu juhatuse esimees (1917)
• Eesti Karskusliidu esimees (1926–1930)
• Eesti Kirjanduse Seltsi liige
• Vanemuise Seltsi liige

• Tartu Ülikooli audoktor, 1927
• Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärk, 1927
• Soome Valge Roosi Rüütelkonna I klassi komandör, 1928
• Kotkaristi II klassi teenetemärk, 1930

Ta abiellus 1908. aastal Helmi Põlluga. Peeter Põllu kõrval sai tuntuks ta tema vanem vend Harald Põld, kes oli vaimulik, piiblitõlkija ja grammatikate autor.

Peeter Põllu pojatütar on kirjandusteadlane ja -kriitik Rutt Hinrikus. Tema järeltulijate hulka kuulub ka Tallinna Püha Vaimu koguduse õpetaja Gustav Piir, kes ütles Põllu monumendi avamisel 2008. aastal tema suguvõsa kohta: "Peeter Põllu üheteistkümne lapse kõiki järeltulijaid ei oska ma täpselt kokku lugeda. Meid on kõvasti üle 20, ja järgmine põlvkond veel sinna otsa."

Peeter Põld nakatus koos pereliikmetega 1930. aasta suvel Võsul puhkusel olles tüüfusse. Ta suri haiguse tagajärjel Tartu ülikooli sisehaiguste kliinikus Toomemäel. Isale järgnesid ka tütred Hele-Mall ja Mari-Liis.

 

1932. aastal nimetati Munga tänav ümber Peeter Põllu tänavaks. 14. oktoobril 1949 nimetati see Pioneeri tänavaks, Eesti taasiseseisvumise järel taastati ajalooline nimi Munga tänav.

Aastatel 1938–1940 tegutses Peeter Põllu mälestamise komitee, mille eesmärk oli muu hulgas püstitada Peeter Põllu monument.

Juunis-juulis 2008 korraldas Tartu linnavalitsus Peeter Põllu monumendi ideekonkursi, kuhu kutsuti osalema skulptorid Elo Liiv, Ekke Väli ja Bruno Kadak. Peeter Põllu monument avati Tartus Munga tänaval asuva Haridus- ja Teadusministeeriumi hoone ees Peeter Põllu platsil (platsi nimi oli siis veel Politseiplats, see nimetati ümber Peeter Põllu platsiks 2015. aastal) 1. detsembril 2008. Selle autorid on skulptor Ekke Väli ja arhitekt Ain Rööpson. Ministeeriumi andmetel maksis mälestusmärgi rajamine kokku 1,458 miljonit Eesti krooni. Sellest andis ministeerium 1,1 miljonit, ülejäänu tuli võrdselt Tartu Ülikoolilt ja Tartu linnalt.

Tartu Ülikooli Sihtasutuse juurde loodi 2008. aastal Peeter Põllu stipendium, millega jätkatakse 1931. aastal Tartu linna ja Tartu Ülikooli koostöös loodud toetusraha fondi traditsioone. Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli haridusteaduskonna ning Tartu Ülikooli Sihtasutuse poolt seoses Peeter Põllu 130. sünniaastapäevaga taastatud stipendium on mõeldud Tartu Ülikooli õpetajakoolituse üliõpilastele.

Peeter Põllu päeva nime all on Tartu Ülikoolis 2008. aastast korraldatud üliõpilaste teaduskonverentse. Peeter Põllu päeval antakse välja ka Peeter Põllu stipendium.

Peeter Põllu päevade nime all on 1993. aastast korraldatud pedagoogikakonverentse Tallinna Pedagoogilises Seminaris.

• Pius IX ja kirikuriik aastatel 1848–1849. [Tartu: TÜ usuteaduskond, 1907].
• Üldine kasvatusõpetus. Redigeerinud ja saksakeelse kokkuvõtte kirjutanud Juhan Tork. Tartu: Akadeemiline Kooperatiiv, 1932, 155 lk
• Usuline kriis: selle tunnuseid, põhjusi ja ületamiswõimalusi. [Tartu] : Akadeemiline Usuteadlaste Selts, 1932; 2. väljaanne: Tartu: Tartu Ülikool, 1992.
• Eesti kooli ajalugu. Redigeerinud Hans Kruus. Tartu: Akadeemiline Kooperatiiv, 1933, 164 lk
• Lastest tuntakse meid"(valimik artikleid). Koostaja ja eessõna: Tõnu Tender. Sari "Eesti mõttelugu", nr 72, Ilmamaa, Tartu 2007, 454 lk