Padova

See artikkel räägib linnast; Padua oli ka parklaeva Krusenstern algne nimi

Padova
[ p'aadova ]
itaalia Padova
Padova vapp
Pindala	92 km²
Elanikke	206 496 (1.01.2023)
Koordinaadid	, 11° 53′ E

Padova asub Bacchiglione jõe ääres 40 km Veneetsiast läänes.

Padova botaanikaaed kuulub 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Padova oli üks Itaalia ühinemise (risorgimento) peamisi keskusi.

Pärast kodumaale naasmist külastas Padovat ka esimene Tšehhoslovakkia president Tomáš Garrigue Masaryk, kus ta kohtus Itaalia kuninga Viktor Emanuel III-ga. 1918. aastal korraldas ta Itaalias Tšehhoslovakkia leegioni paraadi.

 

 

• Palazzo del Bo; Padova Ülikooli peahoone
• Padova botaanikaaed (Orto Botanico), asutatud 1545. aastal, maailma esimene botaanikaaed
• Palazzo della Ragione 11. sajandist
• Scrovegni kabel (Capella degli Scrovegni; 14. sajand); tänu asukohale roomaaegse amfiteatri varemete vahel tuntakse kabelit ka Capella dell'Arena nime all. Kabelis asuvad vararenessansi olulisemateks teosteks arvatud Giotto freskod. Õigupoolest lasi aadlik Enrico Scrovegni 1303. aastal oma isa liigkasuvõtmise lunastuseks ehitada väikese kabelisaali just nende freskode tarvis. Giotto jutustab oma 38 freskol loo neitsi Maarjast ja Jeesusest.
• Padova toomkirik, mille juures on töötanud Michelangelo ning baptisteerium Giusto de' Menabuoi freskodega.
• Santa Giustina kirik (1502), kaheksa kupli ja 14 külgkabeliga
• Padova Püha Antoniuse basiilika 13.–14. sajandist, tuntud lihtsalt kui Il Santo. Tuntud palverännakukoht, rajatud Padova kaitsepühaku Portugalis sündinud frantsiskaani munga püha Antoniuse auks, kes suri Padovas 1231.

Piazza del Santol asub Donatello "Gattamelata", 15. sajandil püstitatud Veneetsia kondotjeeri Erasmo da Narni kuju.

Padova ülikool on asutatud 1222. aastal. Lisaks esimesele botaanikaaiale (1545) on Padova ülikool tuntud ka maailma esimese anatoomikumi (1594) poolest. Padova ülikoolis on õpetanud füüsikat aastatel 1592–1610 Galileo Galilei.

• Padova lennujaam