Oliver Venno

mai">23. mail 1990 Tartus) on eesti võrkpallur. Ta on alates 2008. aastast kuulunud Eesti võrkpallikoondisse ning hooajast 2022/23 esindab Katari tippklubi Al-Rayyan.

Oliver Venno
Isikuandmed
Kodakondsus	Eesti
Sünniaeg	23. mai 1990 (33-aastane)
Sünnikoht	Tartu
Kasv	210 cm
Hüpe	355 cm
Blokk	335 cm
Klubiandmed
Positsioon	diagonaalründaja
Koduklubi	Al-Rayyan
Särginumber	11
Klubikarjäär
2006–2009	Tartu Pere Leib
2009–2010	Bledi ACH
2010–2012	VfB Friedrichshafen
2012	Budva Budvanska Rivijera
2012–2013	Rennes Volley 35
2013–2014	Permi Prikamje
2014–2015	Innsbrucki Hypo Tirol
2015–2016	Ankara Ziraat Bankas
2016–2018	Ankara Maliye Piyango
2018–2020	İstanbuli Galatasaray
2020–2022	SC Police
2022–	Al-Rayyan
Koondisekarjäär
2004–2009	Eesti noortekoondised
2008–	Eesti võrkpallikoondis
Uuendatud seisuga: 02.03.2024

2007. aastal tuli ta rannavõrkpallis Kristo Kolloga U18 vanuseklassi Euroopa meistriks ja 2008. aastal U19 vanuseklassi maailmameistriteks.

Noorteklassid

Venno hakkas võrkpalliga tegelema 1998. aastal Alar Kaljuvee juhendamise all. Noorteklassides esindas ta Tartus Tartu Premium 7 ja SK Duo meeskondasid, kellega osaleti omavanuste Eesti meistri- ja karikavõistlustel, mis korduvalt võideti. Tartu Premium 7 võistkonnaga võideti 2006. aastal meeste konkurentsis Eesti esiliiga.

Venno kuulus 2004–2009 Eesti noormeestekoondisse (sündinud 1989 ja hiljem), kelle treeneriteks olid Raul Reiter ja Urmas Tali. Koondisega pääseti 2007. aasta Austrias toimunud U19 vanuseklassi Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile, kus saadi kokkuvõttes 12. koht.

Rannavõrkpalli tiitlivõistlustel osales ta noorteklassides Kristo Kolloga ning nende põhiliseks treeneriks oli Rainer Vassiljev. 2006. aastal saadi U18 Euroopa meistrivõistlustel 9. koht ning 2007. aastal krooniti nad sama vanuseklassi Euroopa meistriteks. 2007. aastal jõuti U19 maailmameistrivõistlustel veerandfinaali ja järgmisel aastal krooniti nad sama vanuseklassi maailmameistriteks.

Eesti võrkpallikoondis

Eesti võrkpallikoondise vaateväljas oli Venno juba 2008. aasta kevadel, kuid mängija otsustas keskenduda rannavõrkpallile ning koondisest loobuda. Sama aasta sügisel võttis ta vastu otsuse keskenduda saalivõrkpallile eesmärgiga osaleda 2009. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril. 2009. aastal ta koondise kutse saigi ning osales samal aastal nii MM-valikturniiril kui Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril.

Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril on ta kuulunud koondise koosseisu kuuel korral (2009, 2011, 2015, 2017, 2021 ja 2023). Samuti on ta võitnud kahel korral koondisega Euroopa liiga (2016 ja 2018). 2016. aasta Euroopa liiga finaalturniiril liigutati Venno olude sunnil nurgaründaja positsioonile ning valiti ka turniiri sümboolsesse koosseisu nurgaründajana. Samuti on ta esindanud Eestit 2017. aastal Maailmaliiga kolmandas tugevusgrupis ja 2018. aasta Challenger Cupil. 2010. aastal valiti koondis Eesti spordiaasta parimaks võistkonnaks.

Klubivõrkpall

Esiletõus Eestis (2006–2009)

Eesti meistriliiga tasemel klubisse sai Venno esmakordselt kümnenda klassi õpilasena hooajal 2006/07 Tartu Pere Leiva ridadesse, kus mängis kolm hooaega. Ühel korral (2008) võideti Eesti karikavõistlused. Eesti meistrivõistlustel saadi kolmel, Balti liigas ja Eesti karikavõistlustel kahel korral teine koht. Venno tuli klubisse nurgaründajaks. Esimesel hooajal sai ta väga vähe mänguaega kuni hooaja lõpus diagonaalründaja Argo Meresaare vigastuseni, keda ta osaliselt hooaja lõpus asendada sai mänguplatsil. Järgmisel hooajal Meresaar lahkus klubist ning Venno hakkas mängima põhidiagonaalründaja kohal, mida ta täitis ka kolmandal hooajal. Teisel hooajal (2007/08) tõi Venno Balti liigas enim punkte (499 punkti) ning oli ka liiga efektiivseim mängija (+319 punkti).

Euroopas kanda kinnitamas (2009–2015)

Juba Eesti meistriliigasse tulles ütles Venno, et tema eesmärk on pärast keskkooli välismaale mängima minna. Hooaja 2009/10 eel liituski ta Sloveenia meistriliiga klubiga Bledi ACH, kellega sõlmis kolmeaastase lepingu. Sloveenia karikavõistlused võideti, kuid peatreeneri otsusega Venno karikafinaalis meeskonda ei kuulunud. Võideti Kesk-Euroopa (MEVZA) liiga, kus Venno valiti turniiri parimaks mängijaks. Samuti võdeti Sloveenia meistritiitel. Klubiga jõuti CEV Meistrite liigas poolfinaali, kus kotati hilisemale meistrile Trentino BetClic. Kolmanda koha mängus tuli tunnistada Poola tippklubi Belchatowi PGE Skra paremust ning sellega jäädi esimesena medalita. Hooaja alguses Venno meeskonna põhikoosseisu ei kuulunud, kuid hooaja otsustavaks faasiks suutis võita peatreeneri usalduse ja põhimängijaks kerkida.

Vaatamata mitmeaastasele lepingule vahetas ta hooaja 2010/11 eel klubi ning liitus Saksamaa meisterklubiga VfB Friedrichshafen, kus mängis kaks hooaega. Esimesel hooajal osaleti CEV Meistrite liigas, kus alagrupiturniiril saadi kolmas koht ning langeti aste madalamale, CEV Cupi. CEV Cupis jõuti veerandfinaali, kus kaotati kuldse geimiga Poola meistriliiga klubile Zaksa Kedzierzyn-Kozle. Saksamaa karikavõistlustel saadi teine koht ning võideti Saksamaa meistritiitel. Kui esimesel hooajal pidi Venno kõvasti mänguaja eest võitlema ning aeg-ajalt langes teise rotatsiooni, siis teisel hooajal (2011/12) oli ta meeskonna kindel põhimängija. Teisel hooajal jõuti Meistrite liigas veerandfinaali, kus seeria kaotati kindlalt hilisemale võistluste võitjale, Kaasani Zeniidile. Seekord võideti Saksamaa karikavõistlused, kuid meistritiitlit kaitsta ei suudetud ning langeti konkurentsist poolfinaalis Berliini RV vastu.

Hooaja 2012/13 eel oli Vennol erinevaid variante ning ta käis ka testimisel Lõuna-Korea meisterklubi Daejeon Samsung Bluefangsi juures, kuid sinna teda siiski ei palgatud. Lõpuks otsustas ta liituda Montenegro meistriliiga klubiga Budva Budvanska Rivijera. Venno oli meeskonnas kindel põhimängija, kuid Montenegro meistriliiga tase oli üle ootuste kehv ning Venno avaldas soovi CEV Meistrite liigast väljalangemise järel klubist lahkuda. Detsembri lõpus liitus ta Prantsusmaa meistriliiga klubiga Rennes Volley 35, kus mängisid samal hooajal ka Eesti võrkpallikoondise keskblokeerija Raimo Pajusalu ja nurgaründaja Keith Pupart. Prantsusmaa karikavõistlustel langeti konkurentsist veerandfinaalis. Venno siirdumise hetkel oli klubi Prantsusmaa meistriliigas 10. kohal, kuid põhiturniiri lõpuks suudeti tõusta kaheksandaks, mis tagas neile viimasena koha play-off '​ides. Üllatuslikult suudeti veerandfinaalseeria esimeses mängus alistada põhiturniiri võitja Tours VB, kuid järgnevad kaks mängu kaotati ning langeti konkurentsist. Venno oli meeskonnas kindel põhimängija.

Hooajaks 2013/14 liitus ta Venemaa Superliiga klubiga Permi Prikamje. Venemaa Superliiga põhiturniir lõpetati kümnendana, millega pääseti play-off' '​'i Moskva Dinamo vastu, et võidelda koha eest finaalturniiril. Neid võita ei õnnestunud ning nii saadi liigas kokkuvõttes 10. koht. Venno palgati meeskonda põhimängijaks, mis rolli ta ka terve hooaja vältel kandis.

Hooajaks 2014/15 liitus ta Austria meisterklubiga Innsbrucki Hypo Tirol, kus samal hooajal mängis ka Eesti võrkpallikoondise nurgaründaja Martti Juhkami. Klubiga osaleti kõrgeimas Eurosarjas, CEV Meistrite liigas, kus oma alagrupis võideti kaks mängu ja kaotati neli, millega play-off '​i ei pääsetud. Võideti Kesk-Euroopa (MEVZA) liiga ja tuldi Austria meistriks, kusjuures Austria meistriliigas oli üleolek nii selge, et kogu hooaja peale ei kaotatud ühtegi mängu. Venno oli läbi hooaja meeskonna üks põhimängijatest.

Türgi meistriliigas (2015–2020)

Hooajaks 2015/16 liitus ta Türgi meistriliiga klubiga Ankara Ziraat Bankas. CEV Meistrite liigas tehti klubi ajalugu, kui jõuti esmakordselt alagrupist edasi 12 parema hulka. Play-off-faasis tuli neile vastu Poola suurklubi Belchatowi PGE Skra, kelle vastu ei saadud. Türgi meistriliigas jäädi põhiturniiril viiendaks, mis tähendas, et medalitele enam mängida polnud võimalik. 5.–8. koha mängud läbiti kaotuseta ning sellega lõpetati liiga viienda kohaga. Venno täitis meeskonnas põhiliselt vahetusmängija rolli, kui Marcus Nilsson oli meeskonna põhidiagonaalründaja.

Hooajaks 2016/17 vahetas ta Türgis klubi ning liitus Ankara Maliye Piyangoga, kus mängis kaks hooaega. Esimesel hooajal Türgi karikavõistlustel jäädi pidama veerandfinaali. Türgi meistriliiga põhiturniir lõpetati viiendana ning Vennole anti ka põhiturniiri punktikuninga tiitel. Veerandfinaalseeria kaotati Izmiri Arkas Spori vastu, kuid 5.–8. koha mängudel saadi piisavalt võite, et mängida edasi viiendale kohale. Viienda koha seerias võideti kahel korral Inegöli ning saadi kokkuvõttes viies koht liigas ja sellega kaasnev koht Eurosarjas. Teisel hooajal jõuti Türgi karikavõistlustel hõbedale. CEV Challenge Cupis jõuti poolfinaali, mis kaotati kuldse geimiga Itaalia klubi CMC Ravenna vastu. Venno oli mõlemal hooajal meeskonna rünnakuliider ning liiga üks suurimaid punktitoojaid.

Hooajaks 2018/19 vahetas ta Türgis klubi ning liitus Türgi vaieldamatu tippklubiga İstanbuli Galatasaray, kus mängis samuti kaks hooaega. Esimesel hooajal saadi Türgi karikavõistlustel hõbemedal ning Türgi meistrivõistlustel pronks. Osaleti ka CEV Cupil, kus saadi samuti hõbe. Teisel hooajal (2019/20) võideti hooaja alguses Türgi superkarikas. Türgi meistriliiga põhiturniir lõpetati kolmandana ning CEV Cupis oli jõutud poolfinaali, kui hooaeg koroonapandeemia tõttu peatati. Venno oli mõlemal hooajal üks meeskonna rünnakuliidritest.

Katari meistriliigas (2020–)

Hooajal 2020/21 siirdus ta Katari kõrgliigaklubisse SC Police, kus mängis kaks hooaega. Ta krooniti sel ajal kahekordseks Katari meistriks (2020 ja 2021), korra jäädi hõbedale (2022). Katari karikavõistlustel saadi korra hõbemedal (2021) ning võideti Amir Cup (2022). 2022. aastal võideti GCC klubide meistritiitel ning Venno valiti turniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks. Ta osales SC Police'iga ka 2022/23 Aasia meistrivõistlustel, kus saadi kolmas koht.

Hooajaks 2022/23 vahetas Venno Kataris klubi ning liitus riigi valitseva meistri Al-Rayyaniga. Kahel korral on võidetud Lääne-Aasia klubide meistritiitel (2023 ja 2024), kus Venno valiti vastavalt parimaks diagonaalründajaks ja kõige väärtuslikumaks mängijaks. Korra on võidetud Katari meistritiitel (2023) ning korra saadud hõbemedal (2024). Korra on võidetud Amir Cup (2023).

Rannavõrkpall

2010. aasta suvel mängis Venno rannavõrkpalli Eesti tipprannavõrkpalluri Kristjan Kaisiga. Prahas toimunud MK-etapil saadi 17. koht ja Gstaadis toimunud suurel slämmil 25. koht. Eesti meistrivõistlustel saadi hõbemedal.

Hiljem on ta kohalikel võistlustel osalenud erinevate paarilistega. 2013. aastal tuli ta noorema venna Olari Vennoga Eesti meistriks.

Klubivõrkpall

CEV Cup

• 2018/19   İstanbuli Galatasarayga

Kesk-Euroopa (MEVZA) liiga

• 2009/10   Bledi ACH-iga
• 2014/15   Innsbrucki Hypo Tiroliga

Balti liiga

• 2007/08   Tartu Pere Leivaga
• 2008/09   Tartu Pere Leivaga

Aasia meistrivõistlused

• 2022/23   SC Police'iga

GCC klubide meistrivõistlused

• 2021/22   SC Police'iga

Lääne-Aasia klubide meistrivõistlused

• 2022/23   Al-Rayyaniga
• 2023/24   Al-Rayyaniga

Riikide meistrivõistlused

• 2006/07   Eesti meistrivõistlused Tartu Pere Leivaga
• 2007/08   Eesti meistrivõistlused Tartu Pere Leivaga
• 2008/09   Eesti meistrivõistlused Tartu Pere Leivaga
• 2009/10   Sloveenia meistrivõistlused Bledi ACH-iga
• 2010/11   Saksamaa meistrivõistlused VfB Friedrichshafeniga
• 2011/12   Saksamaa meistrivõistlused VfB Friedrichshafeniga
• 2011/12   Austria meistrivõistlused Innsbrucki Hypo Tiroliga
• 2018/19   Türgi meistrivõistlused İstanbuli Galatasarayga
• 2019/20   Katari meistrivõistlused SC Police'iga
• 2020/21   Katari meistrivõistlused SC Police'iga
• 2021/22   Katari meistrivõistlused SC Police'iga
• 2022/23   Katari meistrivõistlused Al-Rayyaniga
• 2023/24   Katari meistrivõistlused Al-Rayyaniga

Riikide karikavõistlused

• 2006/07   Eesti karikavõistlused Tartu Pere Leivaga
• 2007/08   Eesti karikavõistlused Tartu Pere Leivaga
• 2008/09   Eesti karikavõistlused Tartu Pere Leivaga
• 2010/11   Saksamaa karikavõistlused VfB Friedrichshafeniga
• 2011/12   Saksamaa karikavõistlused VfB Friedrichshafeniga
• 2017/18   Türgi karikavõistlused Maliye Piyangoga
• 2018/19   Türgi karikavõistlused İstanbuli Galatasarayga
• 2019/20   Türgi superkarikas İstanbuli Galatasarayga
• 2020/21   Katari karikavõistlused SC Police'iga
• 2021/22   Amir Cup SC Police'iga
• 2022/23   Amir Cup Al-Rayyaniga

Koondis

• 2016   Euroopa liiga
• 2017   Maailmaliiga tugevuselt kolmas grupp
• 2018   Euroopa liiga
• 2018   Challenger Cup
• 2021   Euroopa liiga

Rannavõrkpall

• 2007   U18 Euroopa meistrivõistlused Kristo Kolloga
• 2008   U19 maailmameistrivõistlused Kristo Kolloga
• 2010   Eesti meistrivõistlused Kristjan Kaisiga
• 2013   Eesti meistrivõistlused Olari Vennoga
• 2020   Eesti meistrivõistlused Kristo Kolloga

Individuaalsed auhinnad

• 2008 Balti liiga suurim skooritegija
• 2008 Balti liiga efektiivseim mängija
• 2010 Kesk-Euroopa (MEVZA) liiga kõige väärtuslikum mängija
• 2018 Euroopa liiga parim nurgaründaja
• 2022 GCC klubide meistrivõistluste kõige väärtuslikum mängija
• 2023 Lääne-Aasia klubide meistrivõistluste parim diagonaalründaja
• 2024 Lääne-Aasia klubide meistrivõistluste kõige väärtuslikum mängija

• Eesti parim meesvõrkpallur: 2010, 2011 ja 2021.
• Eesti parim noorvõrkpallur noormeestest: 2008 ja 2009.
• Eesti parim rannavõrkpalli noortepaar noormeestest: 2006 (Kristo Kolloga), 2007 (Kristo Kolloga) ja 2008 (Kristo Kolloga).
• Eesti parim rannavõrkpalli juuniorite paar noormeestest: 2008 (Kristo Kolloga).

Venno lõpetas 2009. aastal Ülenurme Gümnaasiumi. Tema noorem vend on Olari Venno.