Nõo Reaalgümnaasium

Koolis on vaid gümnaasiumiklassid (10.–12.), õpetatakse süvendatult reaal- ja loodusaineid.

Keskkool on Nõos tegutsenud 1954. aastast. Reaalainete süvaõppeklassid loodi Nõo Keskkoolis 1964. aastal ja järgmisel aastal (1965) saadi esimese koolina kogu tolleaegses Nõukogude Liidus oma elektronarvuti (Ural 1). Sellest ajast on koolis õpetatud ka programmeerimist. Aastatel 1990–1998 õpetati ka lennundust.

1991. aastal muudeti Nõo Keskkooli nimi Nõo Reaalgümnaasiumiks. Alates 1994. aastast on Nõos kaks kooli: Nõo Põhikool (1.–9. klass) ja Nõo Reaalgümnaasium (10.–12. klass). Viimane muudeti samal aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olevaks riigikooliks, Nõo Põhikooli pidaja on Nõo vald.

2013. aastal valmis Nõo Reaalgümnaasiumi tänapäevane koolikompleks koos ühiselamuga, mis võimaldab tasuta elukohta kuni 245 õpilasele. Gümnaasiumi endine õppehoone on Nõo Põhikooli kasutuses.

Koostöös teiste Lõuna-Eesti koolidega osaleb kool igal aastal Viie Kooli Võistlusel.

Iga 5 aasta järel (1 ja 6ga lõppevatel aastatel) antakse koos Nõo Põhikooliga välja kirjanduslikku almanahhi "Nõo tanumatel". Alates 1966. aastast on 2016. aastaks jõutud välja anda kaheksa almanahhi.

• 1951–1982 Kalju Aigro
• 1982–1989 Enn Liba
• 1989–1992 Uuno Puus
• 1992–… Jaanus Järveoja

• Toomas Asser – arstiteadlane, Tartu Ülikooli rektor
• Peep Ilmet – kirjanik, tõlkija
• Lauri Kaldoja – näitleja, muusikaline kujundaja
• Väino Kaldoja – ettevõtja, tippjuht, filantroop
• Art Leete – etnoloog, folklorist, Tartu Ülikooli etnoloogia professor
• Jüri Saar – kriminoloog, õiguspsühholoog ja poliitik
• Peeter Simm – filmilavastaja
• Andres Soosaar – arstiteadlane, meditsiinieetika spetsialist
• Urmas Tartes – bioloog ja loodusfotograaf
• Hannes Varblane – luuletaja
• Martti Jeltsov – tuumafüüsik
• Tanel Sepp – diplomaat

• 2011 Bengt Gottfried Forseliuse medal