Myanmari Kodusõda

See artikkel räägib kodusõjast. Rahumeelsete meeleavalduste kohta vaata artiklit Myanmari meeleavaldused (2021–).

aasta Myanmari riigipööre">2021. aasta sõjaväelise riigipöörde ja sellele järgnenud meeleavalduste vägivaldse mahasurumise järel eriti akuutseks muutusid. Jaanuariks 2024 olid tuhanded sõdurid alla andnud, kuus kindralit ja tuhanded sõdurid olid alistunud ilma võitluseta. Samas on riigipöörde taga olnud jõud endiselt hästi organiseeritud ja varustatud ning saavad välisabi.

Myanmari kodusõda
Osa Myanmari konfliktist
Olukord 9 jaanuaril 2024: ██ Sõjavägi ja liitlased ██ Rahvakaitsevägi ja liitlased ██ Katšini Iseseisvusarmee ██ Kareni Rahvavabastusarmee ja liitlased ██ Ta'angi Rahvavabastusarmee ██ Myanmari Rahvusliku Demokraatliku Liidu Armee ██ Arakani Armee ██ Šani Osariigi Armee – Lõuna ██ Karenni vastupanujõud ██ Ühendatud Wa Osariigi Armee ██ Tšini vastupanujõud ja liitlased ██ Zomi Revolutsiooniarmee ██ Mittekombatantidest etnilised relvajõud
Toimumisaeg	5. mai 2021 –
Toimumiskoht	Myanmar
Hetkeseis	Kestev
Territoriaalsed muudatused	Tatmadaw kontrollib 72–220 riigi 330-st linnast, suuremad asulad on endiselt armee käes Mässulised on vallutanud kaks suuremat linna Kuulutatakse välja Tšinlandi Riik
Osalised
Riigihaldusnõukogu Rahvusliku Ühtsuse Valitsus
Väejuhid või liidrid
Min Aung Hlaing Duwa Lashi La
Jõudude suurus
Kokku u 150 000 sõjaväelast (sh 70 000 sõdurit; Tatmadaw, mai 2023) 65 000 (Rahvavabastusjõud, november 2022) 100 000+ (muud grupid)
45 264 hukkunut (12. jaanuar 2024)

Septembriks 2022 oli tekkinud 1,3 miljonit riigisisest põgenikku ning hukkunud üle 13 000 lapse. Märtsis 2023 hindas ÜRO, et pärast riigipööret on 17,6 miljonit elanikku vajanud humanitaarabi, tekkinud 1,6 miljonit riigisisest põgenikku ning hävinud 55 000 tsiviilehitist. ÜRO Humanitaarasjade Koordinatsioonibüroo andmetel oli naaberriikidesse põgenenud üle 40 000 inimese.

Aastal 2023 oli alla 40% Myanmari territooriumist sõjaväe (Tatmadawi) kontrolli all. Oktoobris 2023 tekkisid sõjaväe ridades probleemid mehitatusega, kuna deserteerimised ja madal moraal lokkasid. Oktoobris 2023 leidis aset ka Rahvakaitseväe ja Kolme Vennaskonna Liidu suurem pealetung operatsioon 1027, millega õnnestus 28. novembriks võtta 80 baasi, 220 hunta positsiooni ja mitu linna. Novembris toimus vastupealetunge, näiteks operatsioon 1111 Loikawi linna võtmiseks, ja ägenes huntavastane võitlus Arakani ja Tšini osariigis. Operatsiooniga 1027 võtsid huntavastased väed novembrist 2023 jaanuarini 2024 Kawlini ja Laukkai linna.

• Myanmari konflikt
• 2021. aasta Myanmari riigipööre
• Myanmari meeleavaldused (2021–)