Mägi-Kanepilind

Mägi-kanepilind
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Värvulised Passeriformes
Sugukond	Vintlased Fringillidae
Perekond	Kanepilind Linaria
Liik	Mägi-kanepilind
Binaarne nimetus
Linaria flavirostris (Linnaeus, 1758)

Esimest korda kirjeldas mägi-kanepilindu teaduslikult Carl von Linné aastal 1758.

Mägi-kanepilind on pesitsusajal levinud Briti saartel, Norras, Türgi idaosas, Kaukasuses, Iraanis ja Kesk-Aasias kuni Mongoolia, Nepali ja Tiibetini ning üldse Euroopa ja Aasia mäestike alpi- ja lähisalpivööndis. Ta kuulub soodsas seisundis liikide hulka.

Eestis on ta vähesearvuline läbirändaja ja talikülaline oktoobrist märtsini, esinedes peamiselt Lääne-Eesti rannikul. Talvist arvukust hinnatakse 10 - 200 isendile.

Mägi-kanepilinnu üldpikkus on 12,5–14 cm. Suuruse ja kuju poolest sarnaneb ta kanepilinnuga, kuid tal on pikem ja sügavama väljalõikega saba, väiksem pea ja kohevam sulestik. Talvel eristab teda kanepilinnust iseloomulikult ruuge pea ja rind, mustrita kurgualune ja kahvatukollane nokk. Isaslinnu päranipuala roosakaspunane värvus on hästi näha lendutõusul. Kutsehüüd on tunnuslik djuää(r) (selle järgi on saanud oma ingliskeelse nimetuse), seda kuuleb nii toituvatelt kui lendavatelt lindudelt. Laul on karedakõlaline sädin..

Mägi-kanepilind tegutseb enamasti maapinnal, kus ta liigub jõnksuliselt nagu hiir. Väljaspool pesitsusaega tegutseb salkadena rannaniitudel, kõrrepõldudel, umbrohuväljadel, prügimägedel ja mujal avamaastikul.

 

Mägi-kanepilind pesitseb Briti saartel ja Norras lagedatel rannanõmmedel ja ranniku nõmmrabades ning mägitundras.

Kurnas on 4–7 muna. Haudumine kestab 12–13 päeva. Pärast poegade koorumist toidavad mõlemad vanemad neid 15 päeva, mil pojad on pesas, ja teist sama palju, kui pojad on juba pesast lahkunud.

Väljaspool pesitsushooaega hulguvad mägi-kanepilinnud ringi rannikul, mõnikord segamini teiste vintlastega.

• Mägi-kanepilind andmebaasis eElurikkus