Kiidjärve: Küla Põlva vallas Põlvamaal

 

Kiidjärve küla (Kidierve) on esimest korda mainitud 1521. aastal. Esmased teated Kiidjärve mõisa kohta pärinevad 17. sajandi lõpust. 18. sajandi teisel poolel ehitati mõisasüdamiku hooned ja samal ajal rajati tõenäoliselt ka park. Mõisa härrastemaja hävis 1950. aastal tulekahjus, säilinud on osa kõrvalhooneid ning mõisale kuulunud 1914. aastal Kiidjärve telliskivitehases valmistatud punastest tellistest ehitatud Kiidjärve vesiveski.

Ajalooliselt kuulus Kiidjärve ala Tartumaa lõunaosa Võnnu kihelkonda. Valdade moodustamise aegu kuulus Kiidjärve ala Kiidjärve valla koosseisu. 1893. aastal ühendati Kiidjärve vald Vastse-Kuuste vallaga. 1938. aasta vallareformiga aga moodustati suurem Kiidjärve vald, mis hõlmas ka varasema Vastse-Kuuste valla.

1928–1931. aastatel ehitati läbi Kiidjärve Tartu-Petseri raudtee.

1920–1940. aastatel asus tänase Kiidjärve küla maadel lisaks Kiidjärve mõisale neli asunikutaludega väikeküla: Järve, Kassioru, Lükko ja Visse.

1949. aasta märtsiküüditamise järel tühjaks jäänud Kiidjärve küla Haavassaare talu anti Vanemuise teatrile puhkekoduks.

Kiidjärve vald likvideeriti 1. oktoobrist 1950 ja samast ajast liideti Kiidjärve Põlva rajooni kuuluva Vastse-Kuuste külanõukoguga. 1954. aasta seisuga oli küla ametlikuks nimeks Järve, kuid külas tegutsevad asutused kandsid Kiidjärve nime (Kiidjärve rahvamaja, Kiidjärve raamatukogu, Kiidjärve algkool, Kiidjärve haigla). 1. novembrist 1990 oli Kiidjärve taas Vastse-Kuuste valla koosseisus. 22. oktoobrist 2017 kuulub Kiidjärve Põlva valla koosseisu.

2004. aastal asutati Kiidjärve Küla Selts.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Kiidjärve külas 168 inimest. Rahvastikuregistri andmetel elas 1. jaanuari 2014 seisuga Kiidjärve külas 169 inimest.

 

 

Küla territooriumil asuvad Kiidjärve ja Taevaskoja raudteepeatused

Küla läbib Tartu-Petseri raudtee ja külas asub Kiidjärve raudteepeatus.

Külas tegutseb Kiidjärve raamatukogu, mis asub endise mõisa härrastemaja kohale 2003. aastal ehitatud raamatukogu-seltsimaja hoones.

Kiidjärvel asub RMK Kiidjärve looduskeskus, mille lähedalt algab Roiupalu õpperada.

Kiidjärve veskijärve ääres asub Kassioru Puhkemaja.

2001. aastast tegutseb Kiidjärve küla Haavassaare talus intellektipuuetega noorte kodu Maarja Küla.

 

Kiidjärve külast voolab läbi Ahja jõgi ning küla piiridesse jääb kolm järve: Kiidjärv ning Ahja jõe paisutamisest tekkinud Saesaare paisjärv ja Kiidjärve veskijärv. Ahja jõgi koos külgnevate alade ja jõeäärsete liivakivipaljanditega jääb kogu Kiidjärve küla ulatuses Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala koosseisu.

Looduskaitse alla on võetud Kiidjärve mõisa park ja raudtee poole suunduva maantee ääres paiknev 250 meetri pikkune pärnaallee. Kiidjärve küla piiresse jäävad ka Akste looduskaitseala, Akste järve hoiuala ja suurem osa Valgesoo maastikukaitsealast.

Kiidjärve raudteepeatuse juurest algab Kiidjärve kuklasterada, rahvapärase nimega Kiidjärve Laanekuklaste Kuningriik, kus 20 hektari suurusel alal paikneb üle 200 laanekuklase pesa, suurimad neist 1,7 meetrit kõrged. Raja ääres paikneb ka Eesti kõrgeimate hulka kuuluv 42 meetri kõrgune kuusk.

Roiupalu õpperaja ääres asub hariliku kuuse haruldane vorm, krokodillikuusk (RMK materjalid viitavad sellele puule kui korgikuusele).

 

Küla territooriumil asub mitu kultuurimälestist, mis on kantud kultuurimälestiste riiklikku registrisse.

Ehitismälestised:

• Kiidjärve vesiveski (1914. aastast)
• Kiidjärve mõisa ait-kuivati (19. sajandi lõpp või 20. sajandi algus)

Arheoloogiamälestised:

• kääbaskalmistu (I aastatuhandest)
• ohvrikivi
• mitmed kääpad

Pühapaikade andmekogusse on kantud Laari ristipuud.

 

Kiidjärvel sündis ja veetis suvepuhkusi laulja Kalmer Tennosaar.

Kiidjärvel oli maakodu Vanemuise teatri näitlejal Aleksander Mältonil, kes aastatel 1963–1971 juhendas Kiidjärve näiteringi.

Kiidjärvel elas ja suri Tartu Ülikooli professor Hermann Jaakson.

• Nõmme pae