Chișinău

Chișinău
[ kišin'öu ]
moldova Chișinău
Chișinău lipp Chișinău vapp
Pindala	123 km²
Elanikke	674 500 (2022)
Koordinaadid	, 28° 50′ E

Varem oli eesti keeles tuntud venekeelse nimekuju Kišinjov all. Moldova keele kürillilises kirjaviisis oli nime kuju Кишинэу (transkriptsioonis Kišineu).

Linn asub Dnestri lisajõe Bîci ääres.

Linna on ürikus esmamainitud 1466. aastal, linnaõigused sai 1712. aastal. Kuulus 16. sajandist Türgile, alates 1812. aastast, pärast järjekordset Vene-Türgi sõda, Venemaale. Linn oli Bessaraabia oblasti ja Bessaraabia kubermangu keskus. 1856. aastal oli linn Venemaa keisririigi suuruselt viies linn Peterburi, Moskva, Odessa ja Riia järel. 1918. aastal kuulutati välja nõukogude võim, kuid veel samal aastal läks linn Rumeenia võimu alla. Vahepeal, 6. veebruarist kuni 9. aprillini 1918 oli linn iseseisva riigi, Moldova Demokraatliku Vabariigi pealinn. Pärast Bessaraabia vallutamist Punaarmee poolt 1940. aastal sai linnast Moldaavia NSV pealinn. Aastatel 1941–1944 hõivasid Bessaraabia Saksa ja Rumeenia väed ja linn läks tagasi Rumeeniale. Teise maailmasõja järel jäi linn taas NSV Liidule. 1991. aastal, pärast NSV Liidu lagunemist, sai linnast Moldova Vabariigi pealinn.

1930. aastal oli Chișinău 114 896 elanikuga Rumeenia Kuningriigi suuruselt teine linn Bukaresti järel. Elanikest 42,17% olid rumeenlased, 35,74% juudid ja 17,08% venelased, 5% teised rahvused.

2007. aastal elas Chișinăus 592 900 inimest. Koos eeslinnadega oli rahvaarv 911 400.

Moldova 2004. aasta rahvaloenduse andmetel oli Chișinău elanikest moldaavlasi 67,6%, venelasi 13,9%, ukrainlasi 8,3%, rumeenlasi 4,5%, bulgaarlasi 1,2% ja gagauuse 0,9%.

Linnas on 1945. aastal asutatud Chișinău Ülikool.

Linnas asub Chișinău rahvusvaheline lennujaam ja Chișinău raudteejaam.

•  
  Linnavalitsuse hoone
•  
  Arheoloogia ja ajaloo muuseum
•  
  Dacia bulvar öösel
•  
  Peapostkontor
•  
  Ștefan cel Mare bulvar

• Chișinău Külamuuseum
• FC Zimbru Chișinău
• FC Dacia Chișinău