Kaitseväe Peastaap

  Pikemalt artiklis Kaitseväe peastaabi ülem

Peastaapi juhib peastaabi ülem, kelle vahetus alluvuses on peastaabi ülema asetäitja operatiivalal, peastaabi ülema asetäitja toetuse alal, peastaabi ülema administratsiooni ülem ja teavitusosakonna ülem.

Peastaabi ülemad

 

Peastaabi ülema asetäitjad

• Peastaabi ülema asetäitjana operatiivalal, kes koordineerib peastaabi luureosakonna, operatiiv- ja väljaõppeosakonna, analüüsi- ja planeerimisosakonna, side- ja juhtimissüsteemide osakonna ning NATO Euroopa vägede peakorteri juures asuva Eesti sõjalise esinduse tööd
• peastaabi ülema asetäitja toetuse alal

1. kaitseväe juhataja nõustamine ja tema tegevuse tagamine;
2. kaitseväe tegevuse planeerimine, arendamine ja korraldamine;
3. kaitseväe esindamine Kaitseväe juhataja volituse alusel;
4. kaitseväe väljaõppe korraldamine;
5. kaitseväe sõjaliste operatsioonide planeerimine ja koordineerimine;
6. logistika ja vastuvõtva riigi toetuse korraldamine kaitseväes;
7. rahvusvahelise sõjalise koostöö koordineerimine kaitseväes;
8. kaitseväe varustuse ja infrastruktuuri arendamise ja hankimise koordineerimine;
9. kaitseväe ja Kaitseliidu võimenõuete määratlemine;
10. kaitseväeluure- ja julgeolekualase tegevuse korraldamine;
11. valmisolekuastmete rakendamine, mobilisatsiooni ettevalmistamine ja juhtimine;
12. kaitseväe personalialase tegevuse korraldamine ja koordineerimine;
13. side- ja juhtimissüsteemide alase tegevuse korraldamine ja koordineerimine kaitseväes;
14. kaitseväe, sealhulgas peastaabi, eelarve projekti koostamine;
15. sisekontrolli ja siseauditi korraldamine kaitseväes;
16. kaitseväe asjaajamise ning arhiivinduse korraldamine ja koordineerimine;
17. riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine;
18. strateegilise kommunikatsiooni arendamine ja juhtimine kaitseväes;
19. teavitustöö arendamine ja juhtimine kaitseväes;
20. tsiviil- ja sõjalise koostöö juhtimine kaitseväes ja sõjalise koostöö koordineerimine Kaitseliidus;
21. peastaabi hangete vajaduste määratlemine;
22. peastaabi õigusalane teenindamine ning kaitseväe õigusalase teenindamise juhtimine;
23. käesolevas paragrahvis nimetatud tegevusvaldkondade koordineerimine Kaitseliiduga;
24. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) standardimisdokumentide rakendamine kaitseväes;
25. muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad ülesanded.

Peastaabi osakonnad tegelevad pikaajalise ja keskpikaajalise planeerimise, ressursside planeerimise, väljaõppe planeerimise korraldamise ja kontrolli ning riigikaitselise tegevuse tagamisega.

• Personaliosakond J1 (kaitseväe personalitöö juhtimine ja üldine korraldamine);
• Luureosakond J2 (sõjaline luure ja vastuluure);
• Kaitseväe Peastaabi Operatiiv- ja väljaõppeosakond J3/7 (kaitseväe väljaõppe ja arengu operatiivplaneerimine);
• Logistikaosakond J4 (Logistilise tegevuse juhendamine);
• Analüüsi- ja planeerimisosakond J5/9 (Kaitseväe tegevuse pikaajaline planeerimine, Ressursside prognoosimine ja kaitseprioriteetide väljatöötamine, tsiviilmilitaar-koostöö organiseerimine);
• Side- ja juhtimissüsteemide osakond J6 (Side- ja juhtimissüsteemide tegevuse juhtimine);
• Eelarve- ja rahandusosakond J8 (Kaitseväe ning Kaitseliidu kesk, pika ja lühiajalise ressursiplaani koostamise koordineerimine ja analüüs);
• Üldosakond (Kaitseväe õigusalase teenindamise korraldamine, Peastaabi haldusküsimuste ja asjaajamise korraldamine);
• Teavitusosakond (Avalike suhete ja protokolli korraldamine);
• Siseauditi osakond, allub otseselt Kaitseväe juhatajale (Siseauditite korraldamine, finantsjuhtimine, finantsarvestus, ressursside kasutamise ja tegevuse tulemuslikkuse auditeerimise korraldamine Kaitseväes ja Kaitseliidus);
• Peainspektoriteenistus, allub otseselt Kaitseväe juhatajale (Väeosades ja asutustes inspektsioonide läbiviimine, sõjaväelise väljaõppe ning sisekorra kontroll, kaitseväelase avalduste kontroll ja lahendamine)
• osakond "Sõjaline esindus SHAPE´i juures";
• Kaitseväe juhataja administratsioon;
• peastaabi ülema administratsioon.

• 6. detsember 1917 – 1918 Venemaa Ajutise Valitsuse Venemaa armee Eesti rahvusväeosade 1. Eesti jalaväediviisi staap
• 28. veebruar 1918 – 5. aprill 1918, Eesti Sõjaväe Staap, Saksa keisririigi vägede poolt okupeeritud Eestis

Kaitseväe peastaabi nimetused läbi ajaloo:

• 6. detsember 1918 – 23. veebruar 1919, Eesti Rahvaväe Peastaap
• 23. veebruar 1919 – 1920, Ülemjuhataja Staap
• 1920–1926, Eesti Rahvaväe Sõjavägede Staap
• 1926–1929, Eesti Rahvaväe/Eesti kaitseväe Kindralstaap ja Korraldusvalitsus, mis allusid otse sõjaministrile
• 1929–1937, Kaitsevägede Staap
• 1937– 940, Sõjavägede Staap
• ...
• 1991–2008, Eesti kaitsejõudude peastaap
• 2009– kaitseväe peastaap

Sõjaväe Peastaap

Eesti sõjajõudude tegevuse esimene juhtorgan moodustati 1918. aasta novembris Eesti Vabadussõja alguses, Sõjavägede Peastaap, mille staabiülemaks nimetati 26. novembril 1918 kindralmajor Andres Larka. Sõjaväe juhtorganite loomisel lähtuti senisest Venemaa keisririigi armee juhtorganite töökorraldust, kus Kindralstaap tegeles vägede mobilisatsiooni, väljaõppe ja varustusküsimustega ning sõjavägede ülemjuhataja koos oma staabi – STAVKAga teostas reaalset sõjategevuse planeerimist ja juhtimist.

1. jaanuariks 1919 viidi läbi Peastaabi koosseisu reorganiseerimine ja PS koosseisu kuulusid:

• Suurtükiväe jaoskond
• Inseneriväe jaoskond
• Sõjaväeringkonna Kohus
• Mobilisatsiooni jaoskond
• Rea jaoskond
• Inspektori jaoskond
• Komandandi jaoskond
• Kantselei
• 16. jaanuaril 1919 nimetati Suurtükiväe jaoskond Valitsuseks, ülemaks määrati 19. jaanuaril 1919 kindralmajor Paul Londen

14. detsembril 1918 loodi Sõjaministeeriumi juurde polkovnik Johan Laidonerile (alates 23. detsembrist 1918 Eesti Sõjavägede Ülemjuhataja) alluv Sõjajõudude Operatiivstaap mis tegeles konkreetse sõjalise tegevuse planeerimise ja vägede strateegilise juhtimisega, ülemjuhataja staabi ülem oli kindralmajor Jaan Soots.
Sõjatandritel ja alluvates diviisides korraldasid operatiivset ja taktikalist juhtimist Viru rinde, Lõunarinde ja diviiside (1., 2. ja 3. Diviis) staabid.

Ülemjuhataja Staap, 1919–1920

23. veebruaril 1919 moodustati Sõjavägede Ülemjuhataja Johan Laidoneri 1919. aasta 23. veebruari päevakäsu alusel Ülemjuhataja (Johan Laidoneri) Ülemjuhataja Staap, mille kaudu juhiti Eesti maaväe ja Eesti merejõudude sõjalist tegevust. Peastaap nimetati Korraldusvalitsuseks, Operatiivstaap – Kindralstaabi Valitsuseks.

Ülemjuhataja Staap oli väiksearvuline ja sinna kuulusid:

• Ülemjuhataja staabi ülem, kindralmajor Jaan Soots
• käsundusohvitserid,
• kantselei, juhataja Konrad Rotschild

Ülemjuhataja Staabile allusid:

• Kindralstaabi Valitsus
• Korraldusvalitsus
• Suurtükiväe Valitsus,
• Kohtu osakond (25. septembril 1919 nimetati Sõjaväekohtu Valitsus, Ülemjuhataja Staabi Kohtu Osakonnaks, arvates 1. septembrist 1919),
• Inseneriväe Valitsus.

Sõjavägede Staap, 1920–1926

Eesti Vabadussõja võiduka lõpetamise järel, 26/27. märtsil 1920 kaotati Eesti Sõjavägede Ülemjuhataja institutsioon, Sõjavägede Ülemjuhataja ülesanded pandi sõjaministri peale Sõjaministeeriumiga ning seoses sellega nimetati senine Ülemjuhataja Staap Sõjavägede Staabiks, mille ülem – Sõjavägede Staabi ülem, juhtis ja koordineeris ka:

• Kindralstaabi Valitsuse (1924. aastast Kindralstaap) ja
• Sõjaväe Korraldusvalitsuse tegevust.

Kindralstaap, 1924–1928

1926. aastal likvideeriti Kaitsevägede Staabi ülema ametikoht ja Kaitsevägede Staap, sõjaväe juhtorganitena säilitati sõjaministrile alluvad keskasutused: Kindralstaap ja Korraldusvalitsus.

Kindralstaabi koosseisu kuulusid:

• Kindralstaabi staabiülem
  • Kindralstaabi staabiülema abi, kellele allusid: I, II, III, IV ja VI osakond;
  • Kindralstaabi staabiülema II abi, kellele allusid: V, üld- ja majandusosakond ja juriskonsultuur.
• Kindralstaabi I osakond, operatiivosakond,
• Kindralstaabi II osakond-sõjaväeluure ja vastuluureosakond,
• Kindralstaabi III osakond
• Kindralstaabi IV osakond
• Kindralstaabi V osakond, mobilisatsiooniosakond
• Kindralstaabi VI osakond
• Kindralstaabi Üldosakond,
• Kindralstaabi Majandusosakond
• Kindralstaabi juriskonsultuur

Kindralstaabi juures tegutses mobilisatsiooni komitee ja sõjaministeeriumi orkester.

1928. aastal kehtestati "Kaitseväe organisatsiooni ja koosseisude seadlus, mis määratles Eesti kaitseväe rahuaegse organisatsiooni.

Kaitsevägede Staap, 1929–1937

1929. aastal Kindralstaap ja Korraldusvalitsus likvideeriti ja moodustati uuesti Kaitsevägede Staap.

Kaitsevägede Staabi koosseisu kuulusid:

• Kaitsevägede Staabi I osakond, operatiivosakond, ülema kohustetäitjad Herbert Freiberg (1929-1934), Johannes Soodla (1934–)
• Kaitsevägede Staabi II osakond-sõjaväeluure ja vastuluureosakond, ülem Karl Laurits.
• Kaitsevägede Staabi III osakond, liikumise osakond, ülem Elias Kasak.
• Kaitsevägede Staabi IV osakond, Kv kantselei, ülem Oskar Plaks (1929-)
• Kaitsevägede Staabi V osakond, mobilisatsiooniosakond, ülem Mart Tuisk (1929-), Oskar Plaks
• Kaitsevägede Staabi VI osakond, väljaõppe osakond, ülem August Traksmann.
• Topo-hüdrograafia osakond, ülem Jakob Prei.

Sõjavägede Staap, 1937–1940

• Sõjavägede Staabiülem
  • Sõjavägede Staabiülema abi, kellele allusid: I, II, III, IV ja VI osakond;
  • Sõjavägede Staabiülema II abi, kellele allusid: V, üld- ja majandusosakond ja juriskonsultuur.
• Sõjavägede Staabi I osakond, operatiivosakond, ülem: 1. maist 1939–1940 kolonelleitnant Alfred Luts
• Sõjavägede Staabi II osakond-sõjaväeluure ja vastuluureosakond,
• Sõjavägede Staabi III osakond
• Sõjavägede Staabi IV osakond
• Sõjavägede Staabi V osakond, mobilisatsiooniosakond
• Sõjavägede Staabi VI osakond, väljaõppeosakond, ülem: 1938–1939 Alfred Luts, 1940– kolonel Vassili Külaots
• Sõjavägede Staabi Üldosakond,
• Sõjavägede Staabi Majandusosakond
• Sõjavägede Staabi juriskonsultuur

Sõjavägede staabi juures tegutses mobilisatsiooni komitee ja sõjaministeeriumi orkester.

• Kaitseliidu peastaap