Kõne on eesmärgistatud suuline esinemine, sõnavõtt.
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2018) |
Antiikajal jagati kõned õiguslikeks, arutlevateks ja pidulikeks.
Tänapäeval liigitatakse kõned:
Kõnede erinevused tulenevad peamiselt nende eesmärkidest, probleemikäsitlusest, süvenemisastmest ja pikkusest.
Kõne tüüpilised osad on sissejuhatus, aine/probleemi käsitlus ja lõpetus.
Kõnepidamise kunstiga on inimesed tegelenud juba aastatuhandeid. Sõltuvalt peetava kõne eesmärgist võib kõned jagada kolme suuremasse kategooriasse: olmekõned, veenmiskõned ja informeerivad kõned. Üks ei välista siinkohal aga teist – näiteks võib kõnepidaja kõnelemise käigus inimesi informeerida ning seejärel üritada neid veenda saadud info põhjal tegutsema. Erinevad üritused ja olud nõuavad erinevaid kõnetüüpe, kuid iga kõne peamiseks eesmärgiks on alati oma sõnumi vahendamine. Teisejärgulise eesmärgina võib kõne ka näiteks õpetada kuulajatele uusi oskusi või nende meelt lahutada.
Kõne kirjutamisel tuleks alustada eeskätt eesmärgi püstitamisest, et mõista paremini, mis on antud kõnepidamise soovitud lõpptulemus. Lisaks eesmärgile tuleks kindlasti mõelda ka publiku ja esinemisformaadi omapäradele.
Olmekõned ehk pidulikud kõned:
Võrreldes teiste kõneliikidega on olmekõne kõige isiklikuma alatooniga ja sellega seoses kõne esitus ka emotsionaalsem. Sisus räägitakse sellest, mida konkreetne pidulik sündmus kõneleja jaoks tähendab, tihti seotakse kõnega ka isiklikke kokkupuuteid ja nendega seotud lugusid. Pidulik kõne ei pea olema alati väga ametlik ja tuimalt esitatud. Olmekõne ehk piduliku kõne puhul on väga olulisel kohal elav esitus.
Veenmiskõne eesmärk on muuta kuulajate suhtumist või käitumist, äratada neis huvi ja suunata tegevusele, st veenmiskõne:
Informeerival kõne kolm põhilist võimalikku eesmärki:
Informeeriva kõne peamine eesmärk on info edastamine. Kõne on erapooletu ega propageeri kellegi huve. Keskendutakse informatsiooni edastamisele ja selgitamisele. Esitatakse nii poolt- kui ka vastuargumente, et pakkuda kuulajatele võimalikult mitmekülgset teavet. Kõneleja enda seisukoht jääb tagaplaanile. Informeeriva kõne esitamisel tuleb kõne eesmärk kohe alguses välja öelda.
Oluline on:
Klassikaline kõne koosneb sissejuhatusest, teemaarendusest ja kokkuvõttest.
Sissejuhatus peaks püüdma tähelepanu ning andma teada, kes on kõneleja ja miks ta antud teemal räägib. Sissejuhatuse käigus tuleb kuulajatele anda ülevaade teemadest, millest juttu tuleb.
Teemaarenduse eesmärk on anda edasi teavet või seisukohti. Teemaarenduses esitatavate põhiväidete tõestamiseks peavad olema ette valmistatud veenvad argumendid. Selleks, et kõnet oleks lihtsam jälgida, on soovitatav liikuda lihtsamatelt teemadelt raskematele ja seostada uut infot juba tuttavaga.
Kokkuvõtte ülesanne on räägitust kõige olulisema väljatoomine, üldistamine ja rõhutamine. Peamise idee kokkuvõttev kordamine aitab kuulajatel kõne põhiideed meelde jätta. Kokkuvõte ei tohiks alata liiga järsult ega olla ka liiga lohisev ning see peaks olema umbes sama pikk kui sissejuhatus.
Jutustavad, ajaloolised, eluloolised või arenduslikud kõned. Kõik tegevused ja sisupunktid on pandud kronoloogilisse järjestusse.
Kasutatakse siis, kui publik on ilmselgelt sinu vastu, eesmärk on, et argumendid kuulataks ära. Kõigepealt öeldakse punktid ja argumendid ning siis oma esinemise eesmärgid ja ootused publikule.
Publikul on selle meetodiga kõnesid kõige lihtsam jälgida, sest algusest peale on teada, mida publikult oodatakse. Kõigepealt öeldakse publikule, mida neilt oodatakse, ning siis tuuakse välja argumendid ja põhjendused selle kasuks.
Probleemi kirjeldus või analüüs. Kõne lõpus tuleks anda ka omapoolsed võimalikud lahendusvariandid ja -ideed.
Võrreldakse kahte või enamat sarnast või erinevat asja. Näiteks USA ja Eesti koolisüsteem, Soome ja Rootsi hokikoondis jms.
Sündmused ja nende ilmekas kirjeldamine. Lugusid jutustades tasub silmas pidada, et ei kasutataks liialt klišeesid.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Kõne (retoorika), which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.