Johannes Kert: Eesti poliitik ja sõjaväelane

detsember">3. detsember 1959 Petseri – 4. märts 2021 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (auastmelt kindralleitnant), poliitik ja riigiametnik.

Johannes Kert
Johannes Kert (2015)
XIII ja XIV Riigikogu liige
Ametiaeg 30. märts 2015 – 4. märts 2021
Eesti kaitseväe juhataja
Ametiaeg 23. jaanuar 1996 – 29. august 2000
Eelnev	Aleksander Einseln
Järgnev	Tarmo Kõuts
Kaitseliidu ülem
Ametiaeg 16. november 1992 – 23. jaanuar 1996
Eelnev	Manivald Kasepõld
Järgnev	Neeme Väli
Isikuandmed
Sünniaeg	3. detsember 1959 Petseri, Venemaa
Surmaaeg	4. märts 2021 (61-aastaselt) Tallinn
Erakond	Eesti Reformierakond (2014–2021)
Alma mater	Tartu Riiklik Ülikool (kehakultuur, 1981)
Tunnustus	Loend
Sõjaväeline karjäär
Sõjaväeline haridus	Harkivi Kõrgem Tankiväekool
Truudusvanne	Nõukogude Liit  Eesti
Teenistus	Nõukogude armee Eesti kaitsevägi
Teenistusaeg	1981–1991 1991–2008
Auaste	kindralleitnant
Juhtinud	Eesti kaitsevägi Eesti maavägi Kaitseliit Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon Tartu malev

Ta oli aastail 1996–2000 Eesti kaitseväe juhataja. Muu hulgas teenis ta vahemikus 2001–2002 Eesti maaväe ülemana ning oli 2002–2008 Eesti sõjaline esindaja NATO ja Euroopa Liidu juures. 2008. aasta jaanuaris läks ta reservi.

Oktoobrist 2014 oli ta Reformierakonna liige. Ta kandideeris 2015. aasta Riigikogu valimistel valimisringkonnas nr 8 ning osutus valituks ringkonnamandaadiga (752 häält).

Ta oli üks MTÜ Vaba Ukraina algatajatest ja Korp! Sakala vilistlane.

Johannes Kert oli lõpetanud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelise Võru 1. Keskkooli ja 1981. aastal Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna.

Kert lõpetas 1988. aastal rooduülemate kursuse Harkivi Kõrgema Tankivägede Kooli juures ning 1994. aastal kõrgemate riigiametnike strateegilise planeerimise kursuse George C. Marshalli nimelises Euroopa Julgeoleku-uuringute Keskuses Saksamaal. Ta oli õppinud Soome Vabariigi Maakaitse Kõrgkooli Eesti riigikaitse kõrgema juhtkonna erikursusel 1998–1999 ning Ameerika Ühendriikide Army War College'is Pennsylvanias 1999–2000.

Kaitseväelasena

Johannes Kert oli tegevteenistuses Nõukogude sõjaväes rühmaülemana ja rooduülema kohusetäitjana 1983–1985. Ta oli Kaitseliidu liige alates 1990. Ta oli Kaitseliidu Tartu maleva pealik 1991, Kaitseliidu operatiivgrupi ülem 1991–1992, Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni ülem 1992. Kert oli Kaitseliidu ülem 1993–1996. Kaitseväe juhataja kohusetäitja 1996 ning Kaitseväe juhataja 1996–2000, seejärel Kaitseväe juhataja nõunik ning Maaväe ülema kohusetäitja 2000–2001 ja Maaväe ülem 2001–2002. Ta oli Eesti sõjaline esindaja NATO ja Euroopa Liidu juures 2002–2008.

Kerdi teeneteks kaitseväe juhatajana on julgeolekuekspert ja riigikaitsekomisjoni liige Peeter Tali pidanud inimkeskse juhtimise juurutamist, Põhjamaade stiilis väljaõppesüsteemi rajamist. Samuti kaitseväe muutmist "tööliste ja talupoegade väest demokraatliku riigi rahvaväeks".

Ta lahkus tegevteenistusest 31. jaanuaril 2008.

Riigiametnikuna

Alates 1. veebruarist 2008 oli ta kaitseministeeriumi nõunik. Ta nõustas ministeeriumi põhiliselt küberkaitse, kaitsejõudude mehitamise, Kaitseliidu arengu, kaitseministeeriumi haldusala personalipoliitika ja komplekteerimise asjus. Ta valmistas ette NATO Kollektiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse tööd (ta oli olnud ka selle idee algataja ning vedaja), esindab seda keskust rahvusvahelises juhtkomitees ja NATO komisjonides, analüüsis Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste komplekteerimise ja ajateenistusega seotud probleeme ning osales Kaitseliidu strateegilises arendamises protsessis ning kaitsealase arendus- ja teadustegevuse koordineerimises.

Nõukogude sõjavägi

Auastmed

Õlak	Auaste	Kuupäev
	leitnant (лейтенант)	1981
	vanemleitnant (старший лейтенант)	1984
	kapten (капитан)	1988

Eesti kaitsevägi

Auastmed

Õlak	Auaste	Kuupäev
	kapten	1992
	major	1993
	kolonelleitnant	1995
	kolonel	1996
	kindralmajor	1997
	kindralleitnant	1998