Gregor Von Bochmann: Saksamaa maalikunstnik

juuni">1. juuni 1850 Nehatu mõis, Läänemaa – 2. veebruar 1930 Düsseldorf) oli baltisaksa maalikunstnik.

 

Bochmann sündis Läänemaal Nehatu mõisas riigimaade revidendi perekonnas.

Aastatel 1862–1868 õppis ta Tallinna kubermangugümnaasiumis. Kunstialase algõpetuse sai W. Jordanilt, hiljem gümnaasiumi joonistusõpetajalt Albert Sprengelilt.

Aastal 1868 sai ta Eestimaa Kirjanduse Ühingu Friedrich von Schilleri stipendiumi ning jätkas kunstiõpinguid Düsseldorfi Kunstiakadeemias Oswald Achenbachi maastikumaaliklassis. Seal õppis aastani 1871, seejärel asutas oma ateljee ja töötas vabakunstnikuna. Tegi õpireise Belgiasse ja Hollandisse, viibis korduvalt Eestis.

Aastast 1893 Berliini Kunstiakadeemia liige.

Aastani 1895 oli Gregor von Bochmann Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor.

 

Bochmann oli põhiliselt olustikumaalija, kujutas eesti talupoegade ja randlaste, ka hollandlaste ja teiste rahvaste igapäevaelu. Pruunides galeriitoonides paljufiguurilised kompositsioonid on realistlikud, ilma ühiskonnakriitilise hoiakuta ja etnograafilise eksootika huvita.

20. sajandi alguses muutus tema värvikäsitlus impressionismilähedasemaks ("Hobused sepikoja ees", tempera; Eesti Kunstimuuseum).

Bochmann viljeles ka akvarelli.

 

• "Laadal" , õli 1872, Eesti Kunstimuuseum M 3114
• "Lastud linnud", õli, 1887 Eesti Kunstimuuseum M 4494
• "Hobused sepikoja ees", tempera, 1880.–1890. aastad, Eesti Kunstimuuseum M 1331
• "Eesti külakõrts" (1890. aastad, Poznańi Rahvusmuuseum)
• "Eesti maanteel", õli, 1910, Eesti Kunstimuuseum M 2869
• "Puhkus kõrtsi juures", õli 1894, Eesti Kunstimuuseum M 3130

Gregor von Bachmanni teoseid on Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis, Berliini Rahvusgaleriis ja vaselõikekabinetis, Münchenis Uues Pinakoteegis, Kölnis Wallraf-Richartz-Museum'is ning Aacheni, Bautzeni, Düsseldorfi, Hamburgi, Riia ja Stuttgardi muuseumides.

• Bochmann