Otsingu
Lehekülg pealkirjaga "Baltisakslased" on Vikipeedias olemas. Vaata ka teisi leitud tulemusi.
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa... |
Umsiedlung (ümbersuunamine lehelt Baltisakslaste ümberasumine) tsiviilvõimude teenistuses hõivatud idaaladele saadeti. Sõja lõpus püüdsid baltisakslased Nõukogude vägede pealetungi eest lääne poole põgeneda. Selle käigus... |
ja Eestimaa peamiselt baltisakslastest aadlike kohta[viide?]. Eestimaa rüütelkond Liivimaa rüütelkond Kuramaa rüütelkond Baltisakslased aadlisuguvõsad... |
kuningriigis olid normannid võimul enne Hohenstaufeneid. Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse Normanni vallutus Inglismaal Baltisakslased Frangid Varjaagid... |
Baltisaksa kunst on kunst, mille loojad olid baltisakslased või ajutiselt Baltimaades tegutsenud sakslased. Seda terminit kasutatakse peamiselt 19. sajandi... |
võimaluse talumaa päriseks osta. Baltisakslased moodustasid Baltimaade ühiskonna ülemkihi. Seetõttu oli suur hulk baltisakslasi mõisnikud ja omasid Eesti aladel... |
Beise ja Carl Gottlieb Reinthal. Lehte kirjutasid peamiselt estofiilsed baltisakslased. Kaastööd tegi ka näiteks Friedrich Reinhold Kreutzwald. Digitaliseeritud... |
Landesveer (kategooria "Baltisakslased") Mais 1919 kuulus landesveeri ridadesse 6000 meest, kellest 3600 olid baltisakslased, 400 riigisakslased ja 1830 lätlased. Lätis paikneva Saksa väekoondise... |
riigile kiriku toetuse. 6. sajandiks hõlmas Frangi riik kogu Gallia. Baltisakslased Normannid Varjaagid Günther Drosdowski (toim). Das Herkunftswörterbuch... |
kasutasid nimetust "noorlätlased" (saksa keeles ein junges Lettland) baltisakslased ja seda halvustavas tähenduses, viidates sellega poliitilis-kirjanduslikule... |
Vabadussõja jooksul suurenes rügement kuni 1350 meheni, neist 920 olid baltisakslased, lisaks 160 eestlast ja 270 venelast. Tartu Balti pataljon ja Rakvere... |
Balti kubermangudes 1877. Eesti linnades oli enamik linnakodanikke baltisakslased. Bürgermusse Linnaelanikud Eesti entsüklopeedia. 5. köide: KONJ–LÕUNA... |
hilisema nimetusega Suur Kalmistu, kuhu maeti peaaegu kõik linnas surnud baltisakslased ja jõukamad lätlased. Üks esimesi, kes uuele kalmistule (ümber) maeti... |
rüütelkond kaotas seisusliku organisatsioonina mõtte ning temaga suhelnud baltisakslased politiseerusid. Otsest seost poliitilise parteiga tahtis Johansen aga... |
vähemusrahvused Eesti ajaloolised vähemusrahvused on olnud sakslased (baltisakslased), venelased (eestivenelased, sh peipsivenelased), rannarootslased, veidi... |
Enn Tarvel. 2003. Värsid 1179–1223. Baltisakslaste Kalevipoeg. ekspress.delfi.ee Ajalugu.sirp.ee Baltisakslaste Kalevipoeg ekspress.delfi.ee 12.08.2003... |
Riia peresid oma surnuid just sellele kalmistule, erandiks olid vaid baltisakslased, kes kasutasid vana kalmistut edasi. Aastal 1930 vajas kalmistu seega... |
asutati 29. novembril 1869 Riias. Korporatsiooni tegevus katkes 1939, kui baltisakslased umsiedlungi käigus Saksamaale ümber asusid. 1956. aastal jätkati Hamburgis... |
Hegel, saksa filosoof 19. november – Adam Johann von Krusenstern, baltisakslasest Vene meresõitja, admiral 19. november – Bertel Thorvaldsen, taani skulptor... |
siis provintsid olid Östersjöprovinserna (ka Baltiska provinserna); baltisakslased kasutasid ka varasemat Rootsi-aegset nime – Läänemereprovintsid. Kuna... |