Gröönimaa Ja Euroopa Liidu Suhted

Aastal 2010 ulatus Gröönimaa eksport Euroopa Liitu 331 miljoni euroni (92,7% kogu Gröönimaa ekspordist) ning Euroopa Liidust imporditi 614 miljoni euro eest (68,9% kogu impordist). Eksport koosnes peamiselt toidust ja elusloomadest (89%) ning import sisaldas mineraalkütuseid, määrdeaineid (ja seotud tooteid), masinaid ja transpordivarustust (kokku 47%). Kui Euroopa Liit on Gröönimaa jaoks peamine kaubanduspartner, siis Euroopa Liidu jaoks on Gröönimaa alles 103. kaubanduspartner.

2009. aastal keelas Euroopa Liit hülgenahkade impordi, põhjendades seda julmusega loomade vastu, kuid tegi erandi Gröönimaa ja Kanada inuittide kogukondadele, et kaitsta nende elulaadi. Keeld lubab vaid väiksemahulist jahti populatsiooni kontrollimiseks ja piirkondlikuks ringluseks – toodangu Euroopa Liitu jõudmine ei ole lubatud. Keeld vihastas neid polaarjoone lähedal elavaid kogukondi, kes sõltuvad suuremahulisest hüljeste küttimisest.

Тänu oma sidemetele Taaniga kuulub Gröönimaa Euroopa Liidu ülemeremaade ja -territooriumide hulka. Selle tulemusena on Gröönimaal assotsiatsioonilepingute kaudu mõningane seotus liidu siseturuga. Gröönimaa kuulub ka Euroopa Liidu ühise tollitariifi alla, kuid mittediskrimineerivalt on lubatud nõuda ka tollimaksu. Gröönimaa kodanikud on Taani kodakondsuse kaudu ka Euroopa Liidu kodanikud. Ülemeremaade ja -territooriumide kodanikele võib anda õiguse osaleda Euroopa Parlamendi valimistel, sõltuvalt nendega seotud liikmesmaade poolt määratletud tingimustest ja kooskõlas Euroopa Ühenduse õigusega.

Kuni 2006. aastani liikus Euroopa Liidu poolt Gröönimaale antav raha (42,8 miljonit eurot aastas) nendevahelise kalanduslepingu kaudu. Vahemikus 2007–2013 annab Euroopa Liit 25 miljonit eurot väljaspool kalandust. Pärast 1985. aastal Euroopa Liidust lahkumist (vt altpoolt) on Gröönimaa saanud abi ligikaudu samas mahus kui varem saadi raha liidu struktuurifondidest (õigus millele kaotati liidust välja astumise tõttu). See võrdus umbes seitsme protsendiga Gröönimaa eelarvest. Kalanduslepingu kaudu makstud summa oli selle eest, et liidu alused kalastasid Gröönimaa vetes ning selleks, et aidata ümber struktureerida Gröönimaa kalalaevastikku. Kuid Euroopa Kontrollikoda tühistas selle lepingu, kuna leiti, et Euroopa Liidu poolt makstav summa oli püütava kalade kogusega võrreldes liiga kõrge.

Gröönimaa liitus 1973. aastal koos Taaniga selleaegse Euroopa Majandusühendusega. Kuid pärast 1982. aastal toimunud referendumit, kus 53% hääletas ühendusest lahkumise poolt (pärast vaidlust kalastusõiguste üle), astuti 1985. aastal ühendusest välja. Gröönimaa leping vormistas ühendusest välja astumise.

Kuigi on väga väike tõenäosus selle realiseerumiseks, on spekuleeritud, et Gröönimaa võib kaaluda Euroopa Liitu astumist. 2007. aasta 4. jaanuaril tsiteeris Taani päevaleht Jyllands-Posten endist Taani Gröönimaa ministrit Tom Høyemit, kes ütles: "Ma ei üllatuks, kui Gröönimaast saaks taas Euroopa Liidu liige ... Euroopa Liit vajab akent Arktikasse ning Gröönimaa ei saa üksi hallata Arktika ülisuuri võimalusi." Islandil aastatel 2008–2012 olnud majanduskriisi valguses on selleteemaline arutelu taas käivitunud.

Gröönimaa Ülikooli teadlane Damien Degeorges ennustab, et Gröönimaa kuulutab tänu loodusvarade buumile välja iseseisvuse Taanist ning et Gröönimaa liitub ühe inimpõlve jooksul Euroopa Liiduga. See võib koguda Gröönimaale tuge rahvusvahelistes suhetes, toetada haridussüsteemi ning lisada ka majanduslikku kindlust. Kuigi ühest liidust on kord lahkutud, on tema ennustuste järgi uus põlvkond pragmaatilisem ja Gröönimaa loodusvarad tähendavad seda, et kalandusvaidlused Euroopa Liiduga ei ole enam nii suur probleem. Degeorges ei ole küll välja käinud konkreetset aega, kuid tema hinnangul juhtub see tõenäolisemalt 20–30 aasta jooksul. Gröönimaa võimalusi suurendaks ka Islandi astumine Euroopa Liitu.