Eestimaa Kuberneride Loend

NB! Loend on pooleli ! Taani keeles Kongens Høvedsmand i Reval, ladina keeles capitanius domini regis et iudex in Reualia:

• 1219–1222 Anders Sunesen (u. 1167–1228)
• 1222–1223 Tuve (surnud 1230)
• 1248–1249 Saxe Ågesen (Saxo Aginsun, Saxo Agisson; Sakse Ovesen, u. 1200–1259)
• 1249 Stigot Agison
• 1254–1257 Saxo
• 1259 Jakob Ramessun
• 1266 Woghen Palissun
• 1270 Siverith
• 1275–5. märts 1279 Eilard von Oberch (surnud 1279)
• 1279–1281 Odewart Lode
• u. 1285 Letgast
• märts 1287 Friedrich Moltike
• 1288 Johann Sialanzfar
• 1296 Nils Axelsson
• 1298 Nikolaus Ubbison
• 1304 Johann Saxesson
• 1310 Jens Kande
• 1312–1313 Åge Saksesen (u. 1250–1314)
• 1313–1314 Heinrich Bernauer
• 1323–1324 Jens Kande (ka Johannes Canne, Johannes Kanna, surnud 1326)
• 1329 Heinrich Spliit
• 1332–1335 Marquard Breide (surnud 1335)
• juuli 1340–mai 1343 Konrad Preen
• 1343 Bertram von Parenbeke (surnud 1343?)
• 1344–1346 Stigot Andersson

  Pikemalt artiklis Taani kuninga asehaldur

Rootsi võimuaeg

Varasel Rootsi ajal, kuni 17. sajandi I veerandini, oli Rootsi valitseja kohapealse esindaja ametinimetus asehaldur saksa keeles Statthalter, rootsi keeles ståthållare, generalståthållare või landshövding. Asehaldur ehk kuberner oli Rootsi kuninga asemik, riigivõimu esindaja, haldusaparaadi juht nii tsiviil- kui ka sõjaväelistes (v.a välivägedesse puutuvates) küsimustes ning õigusvõimu teostaja. Tallinnas, kui iseseisvas haldusterritooriumil Rootsi kuningriigis oli Rootsi asehaldur Tallinnas ja Toompeal kuninga esindajaks Toompea ehk Tallinna lossifoogt.

• August kuni november 1561, Klas Horn af Åminne (u 1517–1566), Rootsi asehaldur Eestimaal
• 1561–1562 Vabahärra Lars Ivarsson Fleming af Nynäs (u.1520–1562)
  • august 1561 asekuberner vabahärra Klaus Christiern Horn af Åminne
• 1562 Henrik Klasson Horn af Kanckas (1512–1595)
• 1562–1564 Krahv Svante Sture (1517–1567)
• 1564–1565 Hermann Pedersson Fleming (rootsi k. underståthållare) (u.1520–1583)
• 1565–1568 Henrik Klasson Horn
• 1568–1570 Vabahärra Gabriel Kristiernsson Oxenstierna (rootsi k. ståthållare över Revals slott, stad och län samt Padis med dess län)
• 1570–1572 Hans Lejon (umbes 1530–1572)
• 1572–1574 Claes Åkesson Tott (u.1530–1590) (rootsi k. krigsöverste och ståthållare)
• 1574–1575 Vabahärra Pontus De la Gardie (1520–1585)
• 1576–1578 Karl Henriksson Horn (umbes 1550–1601)
  • 19. aprill 1576–1577 asekuberner Hans Eriksson Brinkkalast
• 1577–1579 Göran Nilsson Boije af Gennäs (surnud 1615)
• 1579–1581 Svante Eriksson Stålarm
• 1582–1583 Göran Boije
• 1583–1585 Vabahärra Pontus De la Gardie (rootsi k. gubernator och överste fältherre i Livland)
• 1585–1588 Vabahärra Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (umbes 1551–1597)
  • 1588–1588 asekuberner Hans Wachtmeister (surnud 1590)
• 1588–1590 Gustaf Axelsson Banér (1547–1600)
• 1590–1592 Vabahärra Erik Gabrielsson Oxenstierna (umbes 1546–1594)
• 1592–1600 Göran Boije
  • 1600–31. jaanuar 1601 asekuberner Karl Henriksson Horn (umbes 1550–1601)
• 1601–1602 krahv Moritz Leijonhufvud (1559–1607)
• 1602–1603 Arvid Stålarm (umbes 1549 Lindö – 1620)
• 10. mai 1605–juuni 1605 Nils Turesson Bielke (1569–1639)
• 1608–1611 ...
• 1611–1617 Vabahärra Gabriel Bengtsson Oxenstierna (1586–1656)
• 1617–1619 Anders Eriksson Hästehufvud (1577–1657)
• 1619–1622 krahv Jakob De la Gardie (1583–1652) (rootsi k. kungl. gubernator i furstendömet Estland och generalståthållare i Reval)
• 1622–1626 Per Gustafsson Banér (1588–1644), (rootsi k. Landshöfding öfver vårt furstendöme Estland uti Livland)
• 1626–1628 Vabahärra Johan De la Gardie (1582–1642)
• 1628–1642 Philipp Scheiding (1578–1646)
• 1642–1646 krahv Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1613–1648)
• 1646–1653 krahv Erik Oxenstierna (1624–1656), Tallinna ja Eestimaa kuberner
• mai 1653–16. august 1653 asekuberner Wilhelm Ulrich (Tallinna asehaldurina oli ta kuberneri puudumisel ka Eestimaa kuberneri ametis aastail 1653, 1655 ja 1656–1659)
• 1653–1655 krahv Heinrich von Thurn-Valsassina (1628–1656)
• 1655–august 1655 asekuberner Wilhelm Ulrich
• 1655–1656 Vabahärra Bengt Skytte (1614–1683)
• 1656–2. august 1656 asekuberner Wilhelm Ulrich
• 1656–1674 Vabahärra Bengt Klasson Horn (1623–1678)
• 1656–1659 asekuberner Wilhelm Ulrich
  • 1666 17. dets.– Eestimaa maa- ja sõjakomissar Engel Hartman
  • 1673 asekuberner Jakob Stael (1628–1679)
  • 1674 asekuberner vabahärra Johan Christopher von Scheiding

Kui 1584. aastal loodi Rootsi kuninga ülemvõimu all Eestimaa hertsogkond ehk Eestimaa kubermang, siis 1673. aastast alates moodustati Eestimaa kindralkubermang

• Eestimaa kindralkuberneride loend

• 1728–1736 Parun Friedrich von Löwen (1654–1744)
• 1736–1736 Krahv Platon Mussin-Puškin (1698–1742), tõeline riiginõunik (salanõunik)
• 1736–1738 kindralleitnant Sebastian Ernst von Manstein (surnud 1747), Tallinna komandant (Befehlshaber in Reval) ning kuberneri puudumisel aastail 1736–1738 Eestimaa kuberneri kohusetäitja.
• 1738–1740 Krahv Gustav Otto Douglas (1687–1771), kindralleitnant
• 1740–1743 Krahv Woldemar von Löwendahl (1700–1755), kindral en chef
• 1743–1753 Holstein-Becki hertsog Peter August Friedrich (1698–1775), kindralporutšik
• 1753–1758 Vürst Vladimir Dolgorukov (1696–1761), kindralmajor (kindralporutšik)
• 1758–1762 Holstein-Becki hertsog Peter August Friedrich, kindral en chef

• 1711 – 14.august 1730, Friedrich von Löwen (1654–1744), nimetusega kuberner
• 1726/1730 – 13. oktoober 1732, Wilhelm van Delden (1662–1735),
• 1732–1762, Ametikoht puudus
• 16. märts 1762 – 11. aprill 1768, Karl Gustav von Cahdeus (surnud 1768), kindralporutšik
• 1768–1773, Vakantne
• 1773 – 29. detsember 1778, Parun Joachim Christian von Sievers (1718/20–1778), kindralporutšik
• 1779–1783, Georg Friedrich von Grotenhielm (1721–1798), kindralporutšik,

(1762–1783 valitsesid Eestimaa kuberneride asemel Eestimaa kindralkubernerid)

1796. aasta ukaasiga "Kuni 1783. aastani Liivi- ja Eestimaal eksisteerinud kohalike asutuste taastamisest" likvideeriti Tallinna asehalduskond, kuid säilis kubermanguvalitsus eesotsas Eestimaa tsiviilkuberneriga.

(1783–1792 ja 1808–1819 allusid Eestimaa kubernerid Eestimaa kindralkubernerile)

• 1783–1786 Georg Friedrich von Grotenhielm (1721–1798), kindralporutšik
• 1786–1797 Vabahärra Heinrich Johann von Wrangell (1736–1813), kindralporutšik
• 20. jaanuar 1797–19. veebruar 1797 ............
• 1797–1808 Andreas von Langell (surnud 1808), salanõunik
• 1808–1819 Vabahärra Berend Johann von Uexküll (1762–1827), salanõunik
• 1819–1832 Vabahärra Gotthard Wilhelm von Budberg-Bönninghausen (1766–1832), kammerhärra
• 1832–1833 Otto Wilhelm von Essen (1761–1834), tõeline riiginõunik
• 1833–1841 Paul Friedrich von Benckendorff (1784–1841), riiginõunik (tõeline riiginõunik)
• 1842–1859 Johann Christoph Engelbrecht von Grünewaldt (1796–1862), tõeline riiginõunik (salanõunik)
• 1859–1868 Wilhelm Otto Cornelius Alexander von Ulrich (1810–1891), kindralmajor
• 1868–1870 Mihhail Galkin-Vraskoi (1834–1916), tõeline riiginõunik
• 1870–1875 Vürst Mihhail Šahhovskoi-Glebov-Strešnev (1836–1892), kindralmajor
• 1875–1885 Viktor Polivanov (surnud 1889), tõeline riiginõunik
• 1885–1894 Vürst Sergei Šahhovskoi (1852–1894), salanõunik
• 1894–1902 Jevstafi Skalon (1845–1902), salanõunik
• 1902–1905 Aleksei Bellegarde (1861–1942), riiginõunik
• 4. märts – oktoober 1905 Aleksei Lopuhhin (1864–1928), tõeline riiginõunik
  • oktoober – 10. detsember 1905 asekuberner Alexander von Giers
  • 10. detsember 1905–24. detsember 1905, sõjaseisukorra aegne ajutine kindralkuberner Tallinna garnisoni ülem kindralleitnant Pavel Voronov (1851–1922)
• 18. detsember 1905–21. jaanuar 1906 Nikolai von Bünting (1861–1917)
• 1906–1907 Pjotr Bašilov (1857–1919), tõeline riiginõunik
• 1907–1915 Izmail Korostovets (1863–1933), polkovnik (kindralmajor)
• 1915–1917 Pjotr Verjovkin, tõeline riiginõunik

• Vabahärra Heinrich Johann von Wrangell (1736–1813), riiginõunik. (kindralmajor) 13. oktoober 1783 – 23. september 1786
• Andreas von Langell (surnud 1808), riiginõunik 23. oktoober 1786 – 25. jaanuar 1797
• Vürst Mihhail Golitsõn (1756–1827), riiginõunik. 30. jaanuar 1797 – 30. mai 1797
• Dmitri Glinka (1749–1808), tõeline riiginõunik. 30. mai 1797 – 10. september 1797
• Hermann von Radingh, tõeline riiginõunik 11. september 1797 – 6. jaanuar 1809
• Parun Alexander Philipp von Saltza (1757–1821), tõeline riiginõunik 6. jaanuar 1809 – 17. veebruar 1816
• Ludwig von Löwenstern (1783–1843), tõeline riiginõunik 17. veebruar 1816 – 20. märts 1842
• Karl von Below (1794–1867), tõeline riiginõunik 20. märts 1842 – 11. juuli 1852
• Parun Robert von Rosen (1790–1867), riiginõunik (tõeline riiginõunik) 20. juuli 1852 – 12. detsember 1858
• Parun Wladimir von Rahden (1826–1881), riiginõunik 12. detsember 1858 – 27. detsember 1868
• Viktor Polivanov (surnud 1889), kolleegiuminõunik (tõeline riiginõunik) 1. jaanuar 1869 – 14. märts 1875
• Aleksandr Manjos, kammerhärra, riiginõunik (tõeline riiginõunik) 11. aprill 1875 – 28. märts 1885
• Adolf Tillo, kolleegiuminõunik 28. märts 1885–19. detsember 1885
• Aleksei Vassilevski, tõeline riiginõunik 19. detsember 1885 – 4. aprill 1891
• Anatoli Tšaikovski (1850–1915), tõeline riiginõunik 4. aprill 1891 – 6. juuni 1892
• Sokrat Dirin (1849–1924), tõeline riiginõunik 8. juuni 1892 – 13. aprill 1903
• Alexander Giers, kolleegiuminõunik 13. aprill 1903 – 12. august 1906
• Alexei Giers, kolleegiuminõunik 12. august 1906 – 18. mai 1908
• Vürst Andrei Širinski-Šihmatov, kolleegiumi assessor 18. mai 1908 – 22. märts 1910
• Aleksandr Jevreinov, riiginõunik (tõeline riiginõunik) 22. märts 1910 – 29. november 1914
• Sergei Šidlovski, tõeline riiginõunik 29. november 1914 – 1917

• Eestimaa kindralkubernerid
• Eestimaa rüütelkonna peameeste loend
• Eestimaa maamarssal^[küsitav]
• Liivimaa kubernerid
• Liivimaa maamarssal