Padise Klooster

sajandil Padisele ehitatud tsistertslaste klooster, mille rajasid Dünamündest pärit mungad.

Padise klooster
Üldandmed
Asukoht	Padise, Lääne-Harju vald, Harju maakond
Ehituse algus	14. sajand
Ehituse lõpp	16. sajand
Koordinaadid	, 24° 8′ 26,7″ E

Klooster on esimene Harjumaa arhitektuurimälestis, mis taasiseseisvunud Eestis vastava tähise sai. Padise klooster on suure tähtsusega arhitektuuri- ja ajalooline objekt nii Eestis kui ka kogu Põhja-Euroopas.

Padise kloostri ehitus käis vaheaegadega üle 200 aasta. 1250 paiku ehitas Dünamünde klooster Padisele varagooti stiilis paekabeli.

Taani kuningas Erik Menved andis 1305. aastal loa suurejoonelise kindlustatud kloostrikompleksi rajamiseks, mida hakati ehitama 1317. aastal. Kloostri rajamine oli plaanis arvatavasti juba 13. sajandil. Klooster rajati eestlaste Padise muinaslinnuse lähedale.

1343. aastaks jõuti valmis ehitada esimene ehk keldrikorrus ning osa põhikorruse müüridest. Siis algas Jüriöö ülestõus ja klooster põletati ning 28 kloostris olnud munka tapeti.

Hävingust saadi üle alles 1370. aastate paiku, mil ehitustööd pooliku kloostrikompleksi juures jätkusid.

Põhihoonestiku pühitsemise tseremoonia toimus 1448. aastal.

Liivi sõjas 1559. aastal lõpetas Padise klooster (saksa keeles Die Abtei Padis) tegevuse. Sõja jooksul aga ehitati kloostri juurde tulirelvade jaoks täiendavaid kindlustusi.

1560. aastal oli klooster linnusena välja ehitatud, see asus siis hertsog Magnuse valduses, kelle käest rootslased ta 1561. aasta sügisel endale vallutasid.

1576. aastal kahepäevase piiramise ja ägeda suurtükitule tulemusena andsid selle kaitsjad eesotsas pealik Hans von Oldenburgiga alla ja loovutasid endise kloostri venelastele.

28. detsembril 1580. aastal pärast 13 nädalat kestnud piiramist loovutasid venelased lõpuks kloostri Rootsi sõjaväele. Pärast neid korduvaid piiramisi ja vallutamisi oli Padise klooster muutunud osaliselt varemeiks. Seda mainiti veel 18. mail 1595 sõlmitud Täyssinä rahulepingus, kui venelased loobusid muuhulgas kõigist õigustest mitmete Eestimaa linnuste ja nende läänide üle.

Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis 1622. aastal Padise kloostri Riia bürgermeistrile Thomas von Rammile. Ligi 150 aastat kasutati kloostrit (täpsemalt kirikut, mis oli muudetud vahelaega kahekorruseliseks) eluhoonena.

1766. aastal klooster põles ja sellest ajast saadik on osaliselt varemeis. Rammid olid seni kasutanud kloostri ruume häärberina, aga pärast põlengut see oma funktsioone enam täita ei suutnud. Nii ehitati 1770. aastatel kloostrist ida poole Padise mõisa uus peahoone. Ehituskive saadi kloostri varemetest.

Von Rammide aadlisuguvõsa kätte jäi Padise mõis kuni võõrandamiseni 1919. aastal. Mõisa viimane omanik oli Fridolf von Ramm.

Kuna väravatorn on rajatud jõe poole kaldus savikihile, purunes 20. sajandi algupoolel väravatorn osaliselt maalihkes.

Kloostri korrastus- ja restaureerimistöid ning sügavamat uurimist alustati 1936-39. Neid juhtis Villem Raam.

 

 

 

2001. aastal lõpetati viimased restaureerimistööd. Lääne- ja lõunakülg on veel varemetes.

Kloostri keskaegsest sisustusest on säilinud praegu Risti kirikus paiknev 14. sajandist pärinev kirikukell (Eesti vanim) ning samast sajandist haruldane Kolgata grupp (praegu Eesti Kunstimuuseumi filiaalis Niguliste kirikus).

• 1317?–1320 Johannes
• 1321–1326? Evert (Egbert)
• 1328 Nicolaus
• 1331 Egbert
• 1339 Johannes
• 1341 – 26. september 1345 Nicolaus
• 13. oktoober 1345 Johannes
• 5. veebruar 1346–1352 Nicolaus
• 1364–1376 Nicolaus Risebit
• 1379 – september 1388 Bertoldus
• 1392–1398 Johannes
• 1402?–1403 Kurt Kropelin
• 1407–1413? Johannes
• 1415–1418 Conradus
• 1423–1431 Tidemannus
• 1436–1438 Werner van der Hagen
• 1441 Michel
• 1447?–1453 Johannes Grues
• 1454 Nicolaus
• 1478 Tidemann
• 1488–1489 Johannes Vlemynck
• 1. jaanuar 1491 Georg Kone (ajutine)
• 1492 Hinrick Warnsbeck
• 1493–1504 Michael Sasse (algul visitaator)
• 1506 Johannes (von der Heyde)
• 1509–1524 Georgius Karnip
• 1524–1543 Everhardus Sunnenschin
• november 1544 – 1553 Ludovicus Duchsheerer
• 1555–1559 Georgius Conradi

• Padise vald
• Villem Raam

• Jaan Tamm, "Padise klooster. Ehitus- ja uurimislugu". TEA Kirjastus, ISBN 9789985719985, 2010, 136 lk

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Padise klooster

• Padise klooster kultuurimälestiste riiklikus registris
• 360° aeropanoraam / aerofoto
• Padise kloostri koduleht
• Padise kloostrist Harjumaa Muuseumi kodulehel
• Padise kloostrist Eesti mõisaportaalis
• Pilt, 1531 ja 2001, tahvel Padise kloostri kalastusõigusest Vanatjõel.
• "Teetöölised leidsid Harjumaalt keskaegsed müürijäänused", Tallinna Postimees, 12. august 2009
• Keskaja sild Padise ja Vantaa vahel, Keskiajan silta Padisen ja Vantaan välillä
• 23. detsember 2019 Padise kloostri renoveerimistööd on jõudmas lõpule
• 22. aprill 2020 Padise kloostris lõppenud renoveerimistööd tõid põnevaid leide
• 30. aprill 2020 Padise kloostri 90 aastat kestnud taastamine jõudis lõpule
• 5. november 2020, Heiki Raudla, Mungad tõid Padisele lubja, kivid ja keskküttesüsteemi
• 6. november 2020, Merle Karro-Karlberg, Padise klooster on ajaloo uurimiseks valmis, sirp.ee