Padise klooster oli 14.
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2006) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (November 2023) |
sajandil Padisele ehitatud tsistertslaste klooster, mille rajasid Dünamündest pärit mungad.
Padise klooster | |
---|---|
Üldandmed | |
Asukoht | Padise, Lääne-Harju vald, Harju maakond |
Ehituse algus | 14. sajand |
Ehituse lõpp | 16. sajand |
Koordinaadid | , 24° 8′ 26,7″ E |
Klooster on esimene Harjumaa arhitektuurimälestis, mis taasiseseisvunud Eestis vastava tähise sai. Padise klooster on suure tähtsusega arhitektuuri- ja ajalooline objekt nii Eestis kui ka kogu Põhja-Euroopas.
Padise kloostri ehitus käis vaheaegadega üle 200 aasta. 1250 paiku ehitas Dünamünde klooster Padisele varagooti stiilis paekabeli.
Taani kuningas Erik Menved andis 1305. aastal loa suurejoonelise kindlustatud kloostrikompleksi rajamiseks, mida hakati ehitama 1317. aastal. Kloostri rajamine oli plaanis arvatavasti juba 13. sajandil. Klooster rajati eestlaste Padise muinaslinnuse lähedale.
1343. aastaks jõuti valmis ehitada esimene ehk keldrikorrus ning osa põhikorruse müüridest. Siis algas Jüriöö ülestõus ja klooster põletati ning 28 kloostris olnud munka tapeti.
Hävingust saadi üle alles 1370. aastate paiku, mil ehitustööd pooliku kloostrikompleksi juures jätkusid.
Põhihoonestiku pühitsemise tseremoonia toimus 1448. aastal.
Liivi sõjas 1559. aastal lõpetas Padise klooster (saksa keeles Die Abtei Padis) tegevuse. Sõja jooksul aga ehitati kloostri juurde tulirelvade jaoks täiendavaid kindlustusi.
1560. aastal oli klooster linnusena välja ehitatud, see asus siis hertsog Magnuse valduses, kelle käest rootslased ta 1561. aasta sügisel endale vallutasid.
1576. aastal kahepäevase piiramise ja ägeda suurtükitule tulemusena andsid selle kaitsjad eesotsas pealik Hans von Oldenburgiga alla ja loovutasid endise kloostri venelastele.
28. detsembril 1580. aastal pärast 13 nädalat kestnud piiramist loovutasid venelased lõpuks kloostri Rootsi sõjaväele. Pärast neid korduvaid piiramisi ja vallutamisi oli Padise klooster muutunud osaliselt varemeiks. Seda mainiti veel 18. mail 1595 sõlmitud Täyssinä rahulepingus, kui venelased loobusid muuhulgas kõigist õigustest mitmete Eestimaa linnuste ja nende läänide üle.
Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis 1622. aastal Padise kloostri Riia bürgermeistrile Thomas von Rammile. Ligi 150 aastat kasutati kloostrit (täpsemalt kirikut, mis oli muudetud vahelaega kahekorruseliseks) eluhoonena.
1766. aastal klooster põles ja sellest ajast saadik on osaliselt varemeis. Rammid olid seni kasutanud kloostri ruume häärberina, aga pärast põlengut see oma funktsioone enam täita ei suutnud. Nii ehitati 1770. aastatel kloostrist ida poole Padise mõisa uus peahoone. Ehituskive saadi kloostri varemetest.
Von Rammide aadlisuguvõsa kätte jäi Padise mõis kuni võõrandamiseni 1919. aastal. Mõisa viimane omanik oli Fridolf von Ramm.
Kuna väravatorn on rajatud jõe poole kaldus savikihile, purunes 20. sajandi algupoolel väravatorn osaliselt maalihkes.
Kloostri korrastus- ja restaureerimistöid ning sügavamat uurimist alustati 1936-39. Neid juhtis Villem Raam.
2001. aastal lõpetati viimased restaureerimistööd. Lääne- ja lõunakülg on veel varemetes.
See artikkel vajab ajakohastamist. |
Kloostri keskaegsest sisustusest on säilinud praegu Risti kirikus paiknev 14. sajandist pärinev kirikukell (Eesti vanim) ning samast sajandist haruldane Kolgata grupp (praegu Eesti Kunstimuuseumi filiaalis Niguliste kirikus).
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Padise klooster |
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Padise klooster, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.