Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk on monument Eesti vabadussõjas langenud sõjameeste mälestuseks.
Vabadussõja mälestusmärkide rajamise algatas Eesti Vabariigi peaminister Ants Piip, kes kutsus 8. novembril 1920 kokku nõupidamise, kus arutati Vabadussõjas langenud sõjameeste mälestuse jäädvustamist. Jõuti tõdemusele, et mälestusmärke tuleb püstitada üle kogu Eesti.
Alates 1920. aastast hakatigi Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärke püstitama. Mälestuskivid ja -tahvlid ilmusid peaaegu kõigisse kihelkonnakeskustesse ja linnadesse, koolidesse ja seltsimajadesse. Raha selleks koguti peamiselt annetustena, korraldati heategevusüritusi. Kokku püstitati ligi 200 mälestusmärki.
Nõukogude okupatsiooni ajal enamik Vabadussõja mälestusmärke hävitati. Eestis pole mitte kunagi nii palju mälestusmärke ja kalmistuid purustatud kui Nõukogude okupatsiooni aastatel. Ajaloolase Mati Straussi andmetel rajati Vabadussõja järel Eestis kokku 170 Vabadussõjaga seotud mälestusmärki. Neist elas okupatsiooni terviklikuna üle vaid 8 ja rikutuna 13 mälestusmärki. Vabadussõja monumentide taastamine algas rahva oma algatusel pärast Mihhail Gorbatšovi algatatud perestroika reforme.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.