Eesti Euroopa Liidus

aastal ning võeti Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Schengeni viisaruum rakendus Eestile 2007. aastal ning 2011. aasta rahareformiga võeti Eesti krooni asemel kasutusele euro. 2017. aasta teises pooles oli Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik.

Tallinnas asub 2011. aastal loodud eu-LISA peakontor.

Euroopa Liidu õigus on Eesti jaoks ülimuslik. Tänu Euroopa Liitu kuulumisele on kõik Eesti kodanikud automaatselt ka Euroopa kodanikud.

Eesti astumine Euroopa Liitu

Pikemalt artiklis Eesti astumine Euroopa Liitu

Eesti, Läti ja Leedu kirjutasid alla assotsiatsioonilepingud Euroopa Liiduga 1995. aasta juunis. Ametliku avalduse Euroopa Liiduga liitumiseks esitas Eesti 28. novembril 1995 ja selle allkirjastas Eesti peaminister Tiit Vähi. Euroopa Liidu Nõukogu otsustas alustada liitumisläbirääkimistega 1997. aasta detsembris ning nendega jõuti lõpuni detsembris 2002. Aprillis 2013 allkirjastasid Eesti president Arnold Rüütel ja Eesti välisminister Kristiina Ojuland ühinemisleppe.

Rahvahääletus Euroopa Liitu astumiseks toimus 14. septembril 2003 ning 2/3 osalejatest pooldasid Euroopa Liitu astumist. 1. mail 2004 sai Eestist koos üheksa muu riigiga Euroopa Liidu liige.

Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus

Pikemalt artiklis Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus

Kokkulepitud graafiku alusel juhivad Euroopa Liidu Nõukogu tööd pooleaastaste perioodidega kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Esimene Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine toimus 2017. aasta teises pooles.

Eesti Euroopa Parlamendis

Eestist valitakse Euroopa Parlamenti seitse liiget. Enne Brexitit oli Eesti saadikute arv Euroopa Parlamendis kuus.

Euroopa Parlamendi valimised Eestis

Eestist valitud parlamendiliikmed

Enne Eesti liitumist olid perioodil 1. maist 2003 kuni 30. aprillini 2004 Euroopa Parlamendi juures kuus vaatlejaliiget: Eiki Berg, Toomas Hendrik Ilves, Mart Laar, Siiri Oviir, Janno Reiljan ja Toomas Savi.

2004. aastal valiti Eestist Euroopa Parlamenti kolm Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liiget (Toomas Hendrik Ilves, Marianne Mikko ja Ivari Padar), üks Eesti Keskerakonna liige (Siiri Oviir), üks Isamaa ja Res Publica Liidu liige (Tunne Kelam) ja üks Eesti Reformierakonna liige (Toomas Savi).

2009. aasta valimistel sai kaks kohta Eesti Keskerakond (Vilja Savisaar (Edgar Savisaare asendusliikmena) ja Siiri Oviir; esimene läks hiljem Reformierakonda ja teine jätkas parteituna) ning ühe koha Eesti Reformierakond (Kristiina Ojuland; hiljem parteitu), Isamaa ja Res Publica Liidt (Tunne Kelam) ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (Ivari Padar) ning üksikkandidaat Indrek Tarand.

2014. aasta valimistel sai kaks kohta Eesti Reformierakond (Andrus Ansip ja Kaja Kallas), ühe koha Eesti Keskerakond (Yana Toom), Isamaa ja Res Publica Liit (Tunne Kelam) ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (Marju Lauristin) ning üksikkandidaat Indrek Tarand. Andrus Ansipi volitused lõppesid 1. novembril 2014 (tema asemele asus Urmas Paet) ja Kaja Kallase volitused lõppesid 5. septembril 2018 (tema asemele asus Igor Gräzin). Marju Lauristini volitused lõppesid 6. novembril 2017 ja tema asemel sai Euroopa Parlamendi liikmeks Ivari Padar, kelle volitused lõppesid 4. aprillil 2019, kui tema asemel sai Euroopa Parlamendi liikmeks Hannes Hanso.

2019. aasta valimistel sai Eestist Euroopa Parlamenti kaks kohta Sotsiaaldemokraatlik Erakond (Marina Kaljurand, Sven Mikser) ja Eesti Reformierakond (Andrus Ansip, Urmas Paet) ning ühe koha Eesti Keskerakond (Yana Toom) ja EKRE (Jaak Madison). Pärast Brexitit sai 1. veebruarist 2020 lisakoha Isamaa Erakond (Riho Terras).

Euroopa Komisjoni volinikud

Euroopa Komisjon kuulub 27 liiget ehk volinikku – üks igast liikmesriigist. Eestist valitud volinikud on olnud Siim Kallas (2004–2014), Andrus Ansip (2014–2019) ja Kadri Simson (2019–...).

Eesti osa Euroopa Liidu eelarves

Perioodil 2014–2020 maksis Eesti Euroopa Liidu eelarvesse umbes 1,4 miljardit eurot ja sai vastu umbes 5,9 miljardit eurot.

Vaata ka

Euroopa Komisjoni esindus Eestis
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon
Eesti alaline esindus Euroopa Liidu juures

Viited

Välislingid

Eesti Euroopa Liidus Välisministeerium
Eesti Euroopa Liidu poliitika ja selle eesmärgid Riigikantselei
Euroopa Liit Kaitseministeerium
Euroala ja Euroopa Liit Rahandusministeerium
Kultuurikoostöö Euroopa Liidus Kultuuriministeerium
Eesti osalemine tsiviilmissioonidel ja EL sõjalistel operatsioonidel Välisministeerium

Meedias

Siim Kallas: "Eesti 15 aastat Euroopa Liidus" Diplomaatia, 13. mai 2019
"Toomas Hendrik Ilves 70: kõige tähtsam on, et Eesti ei sulguks endasse. Kahjuks näen ohumärke" Eesti Ekspress, 26. detsember 2023

This article uses material from the Wikipedia Eesti article Eesti Euroopa Liidus, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.