Breiktants

Breikimine sai alguse 1970. aastatel New Yorgi Bronx’i linnaosas Aafrika-Ameerika ja Ladina noorte seas samal ajal kui hakkas tekkima hip-hopi kultuur. Breikarid tantsivad peamiselt breikbiitide, funk’i, räpi ja soul muusika žanrite järgi.

Kaks kohaliku Bronxi tantsugruppi arendasid 1970ndate keskpaigas välja rocking’i stiili, mis on breiktantsu eelkäija. Bronxi tantsutrupp Zulu Kings lõi erinevad tantsuliikumised põrandal ja käte peal seistes. Tantsutrupp Salsoul lisas sellele juurde mitmed erinevad püstijala tantsuliigutusi. Sellel ajal leidsid aset ka sotsiaalsed improviseeritud ühismusitseerimised, mis arenesid edasi tänaval toimuvateks tantsuvõistlusteks.

Breiktantsu termin võeti kasutusele 1970. aastate lõpus. Breiktants jõudis oma populaarsuse haripunkti 1980. aastate alguses ja keskel. Seejärel-see taandus mõneks ajaks ning kogus uuesti populaarsust 1990. aastatel. Laialdane avalik interneti kasutus, mis sai alguse 1990. aastate lõpus, avas breiktantsijatele uued võimalused laiema publiku ligimeelitamiseks. Noored vaatasid breiktantsu televisioonist ja videoklippe internetist, mis aitas seda tantsustiili populariseerida üle maailma. Breikarid hakkasid ilmuma ka muusikavideotes ja Hollywoodi filmides, mis suurendasid breikimise tuntust kogu maailmas. Mõned klassikalised filmid, milles inimesed esmakordselt breikimist nägid, olid: "Flashdance" (1983), "Breakin’ the Movie" (1984) ja "Beat Street" (1984).

Pole täpselt teada, millal tänavatantsud Eestisse jõudsid, kuid breiktantsu levimine on alguse saanud 1984. ja 1985. aastatel. Breiktantsu suhtuti Eestis eelarvamusega ja seda peeti tabuks, kuid selline akrobaatiline tantsustiil sai samal ajal noorte seas populaarseks loominguliseks väljendusvahendiks. Selle kolmeks juhtivaks stiiliks olid electric boogie, robottants ja breiktants.

Algselt koosnes breiktants toprock’ist, floorrock’ist ja freeze’idest. Hiljem lisandusid nendele veel erinevad pöörlemised ja liuglemised.

Breikimise põhi tantsuelemendid on järgmised:

• Toprock. See on hetk, kui breikarid tantsivad seistes enne, kui nad liiguvad põrandale. Mõned põhilised toprock’i sammud on Indian step ja cross step.
• Go downs. Need on liigutused, mida breikarid kasutavad ülemiselt tasandilt põrandale liikumiseks. Mõned põhilised go down'id on põlve maha panemine või keerlemine põrandale.
• Footwork. Jalgadega tehtavad sammud ja mustrid, kui breikarid tantsivad põrandal, kasutades käsi toena. Mõned põhilised footwork’i sammud on six step, three step ja CC-d.
• Freezes. Kui breikarid lähevad kindlasse asendisse või poosi ning hoiavad seda mõne sekundi. Mõned põhilised breikimise freeze’id on baby freeze, chair freeze ja elbow freeze.
• Power-moves. Kui breikarid panevad oma terve keha dünaamiliselt pöörlema pidevasse pöörlemisliigutusse, kasutades selleks pöörlemisjõudu. Näited power-moves'idest on pea peal pöörlemine, air flares ja windmills.
• Trikid. Kui breikarid võtavad tavalise breigi sammu, freeze'i või power-move'i ja lisavad sellele ebatavalise mõõtme või keerdkäigu.
• Üleminekud. Liigutused, mida breikarid kasutavad, et ühendada oma footwork'i, freeze’e, trikke ja power-move'e. Mõned põhilised üleminekud on sweeps, pretzels ja keerutused.

Breikarid treenivad sageli kõval puitpõrandal, plaaditud põrandal, asfaldil või betoonil ilma ohutusvarustuseta, kuid omandades samas suurepärase tasakaaluvõime.

Erinevalt levinud arvamusest ei pruugi breikimine kõval pinnasel olla tingimata ohtlikum kui võimlemine mattidel või muude füüsiliste tegevuste harjutamine üldiselt. Kui seda praktiseeritakse õigete meetoditega, võib breikimine (sealhulgas kõval pinnasel) tegelikult olla palju ohutum kui nii mõnedki teised tegevused. Siiski tuleb märkida, et breiktantsu harjutamine kõval pinnasel võib kaasa tuua suuremat vigastuste riski.

Breikimine tegi olümpia debüüdi Buenos Aireses toimunud Noorte Olümpiamängudel 2018. aastal. Pärast selle suurepärast edu on breiktants valitud Pariisi 2024. aasta olümpiamängude spordiprogrammi uue spordialana koos surfamise, rulatamise ja ronimisega.

2024. aasta olümpiamängude breiktantsu võistlus toimub 9. ja 10. augustil Pariisis. 16 B-Boy’d ja 16 B-Girl’i osalevad soolo tantsulahingutes. Võistlejad kohandavad oma liigutusi ja improviseerivad DJ lugude rütmi järgi.

Breiktantsu võistlused võivad võtta mitmesuguseid vorme, kuid peamised neist on üks-ühele sooloheitlused ja meeskondlikud võistlused (vähemalt kaks liiget meeskonnas, kuni kaheksa liiget mõlemal poolel). Heitluse ajal mängivad DJ-d muusikat, võistlust korraldav juht räägib mikrofoni ja kolm kuni kuus kohtunikku (tavaliselt tuntud breikarid) hääletavad iga heitluse lõpus ja otsustavad võitja.

Rahvusvahelisel breikimise areenil on kauaaegsed ja hästi tuntud võistlused järgmised:

• Battle of the Year (kõige kauem kestnud sündmus breikimise maastikul)
• Freestyle Session (USA)
• The Notorious IBE (Holland)
• Red Bull BC One (ülemaailmne)
• UK B-Boy meistrivõistlused (Ühendkuningriik)
• Legits Blast Series (Slovakkia, Tšehhi Vabariik ja USA)
• BBIC (Korea)

Flying Steps – Saksamaa breiktantsu grupp, mis asutati 1993. aastal. Nende liikmete hulka kuuluvad Crazy B, Cash, Vartan, Amigo Lol’ B, Benny ja Mikel. Nad on võitnud mitmeid breikimise võistlusi.

Rock Steady Crew – Nad on olnud üks mõjukamaid breikimise rühmitusi. Selle loojateks olid kaks varajast breikarit, Jojo ja Jimmy D. Meeskonnaga sai liituda ainult siis, kui konkureeriti teise Rock Steady meeskonnaliikmega, see oli väljakutset pakkuv võistlus, mille võitsid vähesed inimesed.

Crazy Legs – Richard Colón on Ameerika B-Boy, kes oli kaasatud esimestesse peavoolu uudislugudesse hip-hopi tantsust. Olles Rock Steady Crew juht, viis ta stiili 1983. aastal Pariisi ja Londonisse. Lisaks sellele on Colón aktiivne kogukonnateenistustes, tantsukoolitustes ja tantsuteatri etendustes.

Tony Touch – Ameerika räppar, hip-hopi breikar, DJ ja Puerto Rico päritolu plaadiprodutsent. Ta alustas oma karjääri B-boy’na 1980. aasta alguses, mil toimus räppmuusika taassünd.

• Breiktants 2024. aasta suveolümpiamängudel