Anna Karenina on vene kirjaniku Lev Tolstoi romaan, mis ilmus esimest korda aastail 1875–1877 järjejutuna ajakirjas Russki Vestnik (Русскій Вѣстникъ), kuid ajakirja toimetaja Mihhail Katkovi tülide tõttu Tolstoiga ei avaldatud romaani täies mahus.
See artikkel räägib romaanist; tegelase kohta vaata artiklit Anna Karenina (tegelane); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Anna Karenina (täpsustus). |
1878. aastal töötas Tolstoi "Anna Karenina" põhjalikult ümber ning samal aastal ilmus see ka raamatu kujul.
Anna Karenina | |
---|---|
Originaali pealkiri | Анна Каренина |
Autor | Lev Tolstoi |
Tõlkija | A. Selber (1902) Selma Holberg (1939) |
Päritolumaa | Venemaa |
Keel | vene |
Žanr | romaan |
Kirjastaja | Русский вестник (originaal) N. Oll (eesti keeles) |
Ilmumisaeg | 1875–1877 (originaal) 1902–1903 (eesti keeles) |
Lehekülgi | 807 |
ISBN | 9788498199246 |
Teost peetakse üheks realismi tippsaavutuseks, Tolstoi nimetas seda raamatut oma esimeseks "tõeliseks" romaaniks. Raamatu peategelase Anna Karenina prototüüp oli osaliselt Aleksandr Puškini vanem tütar Maria Hartung (1832–1919). Tolstoi oli Mariaga kohtunud lõunalauas ka isiklikult.
Enamik vene kriitikuid peab raamatut kõrgkihi elu ja armusuhete lahkamiseks. Fjodor Dostojevski nimetab oma "Kirjaniku päevikus" teost aga tõeliseks kunstiteoseks.
Ajakirja Time 2007. aasta jaanuarinumbris nimetatakse "Anna Kareninat" kõigi aegade parimaks raamatuks.
Romaani "Anna Karenina" põhjal on tehtud hulgaliselt filme. Ühed kuulsamad on 1927. aastal linastunud film "Armastus" ("Love") ja 1935. aasta ekraniseering, mille mõlemas mängib peaosalist Anna Kareninat Greta Garbo.
Romaan on jaotatud kaheksaks osaks.
Anna Karenina on romaani peategelane.
Anna oli aus inimene, teda ei rahuldanud abielu, mis ei rajanenud tunnetel. Selles suhtes erines Anna ühiskonna koorekihist. Oma langemisest ei tundnud Anna rõõmu, vastupidi, ta tundis end pahelise ja süüdlasena. Ta teadis, et ei saa kunagi vabalt armastada, et jääb igavesti häbistatud naiseks. Ometi pidas ta niisugust tulevikku paremaks abielust Kareniniga. Anna asus võitlema ühiskonna kõlblusvormide vastu, kuigi targa inimesena mõistis, et see võitlus lõppeb tema kaotusega. Jäänud ilma oma elumõttest, armastusest, küsis ta endalt: "Mis oleks olnud see, mis ei oleks olnud küll õnn, aga mitte ka piin." Seda polnud, ning Anna otsustas surra kättesaadamatute ideaalide nimel.
Tsitaadid Vikitsitaatides: Anna Karenina |
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Anna Karenina, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.