Alang

See artikkel räägib geoloogia mõistest; taimeperekonna kohta vaata artiklit alang (perekond); linna kohta artiklit Alang (India)

Alangut moodustavad murrangud on tavaliselt ligilähedaselt paralleelsed. Seetõttu on alangu pikkus tavaliselt palju suurem laiusest. Kõige pikemate alangute pikkus võib olla tuhatkond kilomeetrit, aga nende laiuski võib küündida mitmesaja kilomeetrini. Alang võib olla mitu kilomeetrit sügav, samas väikeste alangute sügavus võib piirduda mõne sentimeetriga.

Alang võib meenutada jõeorgu ja alangusse võibki kujuneda jõeorg, kuid need eristuvad teineteisest siiski selgelt, sest jõeorg on kujunenud jõe kulutuse tulemusel, alangud ja nendega seotud ülangud tekivad maakoores valitsevate venituspingete mõjul.

Alangu kummalgi küljel on järsud servad, aga need ei pruugi tingimata palja silmaga näha olla, sest alang võib olla mattunud.

Alangud võivad esineda pinnavormidena. Riftistumisega seotud alanguid nimetatakse ka riftiorgudeks.

Alangusse võivad kujuneda järved. Näiteks Victoria, Njassa, Tanganjika ja Baikal asuvad alangus.

Päikesesüsteemi kõige suurem alang on Marsil asuv Valles Marineris. See on 4500 km pikk (veerand planeedi ümbermõõdust), 200 km lai ja kuni 11 km sügav. Valles Marineris on tekkinud tektooniliste protsesside tulemusena Tharsise vulkaanilises piirkonnas.

• ülang