Adramaa

Varaseimad andmed Eesti ala asustusüksuste adramaade kohta pärinevad 13. sajandi esimesest poolest Taani hindamisraamatust. Mida sel ajal adramaa all täpselt mõeldi, pole aga selge. On arvatud, et adramaa märgib talu, mille põldu hariti ühe adrarakendiga. On välja pakutud nii seda, et see vastas ühele normaaltalule, kui ka seda, et see oli maksustamisühikuks, mis võis, aga ei pruukinud tähistada üht majapidamist. Samamoodi pole kindlalt teada, kas tegu oli ainult maakasutusmaksu ühikuga või hinnati sellega näiteks ka merendusest ja kaubandusest saadud sissetulekuid.

13. sajandi teisel poolel hakati adramaa all mõistma pinnamõõtühikut: adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi. Alates 15. sajandist on kasutatud ka ruutmõõdus adramaad ehk ruutadramaad.

Alates 16. sajandist kasutati kokkulepitud adramaid järgmiselt:

• põline taluadramaa – 24–36 Riia vakamaad ehk 8–12 hektarit põllumaad;
• suuradramaa – 72–90 Riia vakamaad; mõõtühikuna kasutati Lääne-Eestis;
• Poola ehk Plettenbergi adramaa – 120 vakamaad, mõõtühikuna kasutati peamiselt Lõuna-Eestis;
• Saksa adramaa – 60 vakamaad.

  Pikemalt artiklis Adramaarevisjon

Liivimaa kubermangus oli esimene adramaarevisjon 1586. ja Eestimaa kubermangus 1582. aastal.

Liivimaa kubermangus kasutati 1688. aastal revisjoniadramaa mõõtühikuna põllumaa suurust, mis andis 60 speetsietaalrit puhastulu.

Alates 1872. aastast mõeldi adramaa all sellist maakasutust, mille pealt tuli aastas maksta 300 rubla renti. Aastal 1901 asendati ka Liivimaal adramaa taalriarvestus puhaskasurublaarvestusega.

• armuadramaa
• vakamaa