Magnitine kend om kend, kudamb valatoitab likkujid elektrižid täutkid i hibjoid magnitkuronke, ripmata niiden likundan olendaspäi; elektromagnitižen kendan magnitine pala.
Magnitine kend voib sätas elektrojoksusel vai (ku magnitad oma kaikenaigaižed) atomoiden elektroniden magnitkuroil (mugažo toižiden henegiden kuroil, no niiden valatoitand om äjan vähemba tobjimalaz). Sen ližaks, magnitine kend sündub elektrižen kendan vajehtusen tagut aigan mändes.
Magnitižen indukcijan vektor (magnitižen kendan indukcijan vektor) om sen kendan päižeks kvantitativižeks harakteristikaks. Matematižikš magnitine kend ümbrikirjutase vektorkendal , kudamb märičese avaruden kaikuččes čokkoimes funkcijal -aigaspäi. Magnitižen indukcijan sijas voib otta kävutamižhe sidodud senke ahthas tošt fundamentališt surut ümbrikirjutamha magnitkendad, se om vektorpotencial ().
Magnitine i elektrine kendad sätas elektromagnitišt kendad ühtes, miččen ozutandad oma kaik elektromagnitižed lainhed i vauktuz sen paloin. Kendan kvantteorijan mödhe magnitine vastamižpaineg kut elektromagnitižen vastamižpainegen palahine statj kandase fotonal (fundamentaline massatoi bozon), virtualižel paksus.
-suruden märičendühtnik om tesl (T vai Tl) SI-sistemas i gauss (G vai Gs) SGS-sistemas. Ned oma sidodud tazostusel: 1 T = 1·104 G.
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |
This article uses material from the Wikipedia Vepsän article Magnitine kend, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Südäimišt voib kacta CC BY-SA 4.0, ku ei ole ozutadud nimidä tošt. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Vepsän (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.