Otsingu
Alusta lehekülge "Lõunaeesti+Keeled+Ajalugu". Vaata ka leitud otsitulemusi.
Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid... |
Eesti keel (ümbersuunamine lehelt Eesti keele murded) Nelja piirkondliku põhivariandiga lõunaeesti murderühma käsitletakse vahel ka eraldi lõunaeesti keelena. Lõunaeesti keele suurima kõnelejate arvuga võru... |
kohaliku keele ja kultuuri vastu. Esimese eesti keele grammatika avaldas Heinrich Stahl aastal 1637. 1648. aastal ilmus Johann Gutslaffi lõunaeesti keele grammatika... |
Linnaarhiivis. J. Gutslaff tõlkis heebrea keelest lõunaeesti keelde osa vanast testamendist ja koostas lõunaeesti keele grammatika. Urvaste kirikusse on Johann... |
järgsilpide vokaalide laadi. Vokaalharmooniat esineb näiteks lõunaeesti keelealal võru ja setu keeles (nt tagavokaalidega sõna hõbõhõnõ 'hõbedane'), soome (nt... |
peetud lõunaeesti hõimukeele järeltulija. Teised tänapäevased lõunaeesti keeled või murded on mulgi, tartu ja setu. Viimane on küll võru keelega väga sarnane... |
ja piirates Stralsundi Uus Testament ilmub põhjaeesti keeles. (Varem oli ilmunud lõunaeesti keeles.) ... 4. juuli – Christian Fürchtegott Gellert, saksa... |
keelekontaktide tihenemisel. Läti laenud esinevad ennekõike eesti keele murretes, peamiselt lõunaeesti murretes ja saarte murdes (üle 250 sõna), eriti palju aga... |
reformatsiooni eest. Lutsid kõnelesid 20. sajandini iseloomulikku ja arhailist lõunaeesti murrakut – lutsi keelt. Tänapäeval on lutsid täielikult lätistunud. Lutsi... |
läänemeresoome hõimumurdest (ehk hõimukeelest). Eesti keele lõunaeesti murded pärinevad lõunaeesti (ehk Ugala) hõimumurdest, mida sageli peetakse esimesena... |
ja Norras. Läänemeresoome keeled on enamasti vastastikku arusaadavad. Riigikeele staatusega kirjakeel on eesti ja soome keelel. Teistest läänemeresoome... |
Liivi keel (kategooria "Läänemeresoome keeled") jaotuvad läänemersoome keeled keskuseks ja astmevahelduse toimimisalast välja jäänud perifeeriaks, viimasesse kuuluvad liivi ja vepsa keeled. Terho Itkoneni... |
Leivu keel (kategooria "Lõunaeesti keeled") keeles on tugevad läti keele mõjud ja sarnasusi liivi keelega. Leivu keelesaart peetakse kunagise laiema lõunaeesti keeleala osaks, mille läti keele levik... |
Uurinud peamiselt eesti keele ja sugulaskeelte, eriti liivi keele hääliku- ja grammatikastruktuuri dünaamikat, lõunaeesti murrete nivelleerumist ja... |
oppetusse ning luggemisse Ramat Tarto ma-rahwa kooli laste tarbis", mille lõunaeesti keeles kirjutas Georg Marpurg. Anonüümse autori poolt ilmus väike raamat... |
suurendamiseks. Tartu Ülikooli kasvandikest on eesti keele arendamisel silmapaistev roll: Johann Gutslaff tõlkis lõunaeesti keelde Piibli ja Andreas Virginius 1686... |
veel 13. sajandil osaliselt Vidzeme kirdeosa asustanud, oletatavalt lõunaeesti keelele sarnast keelt kõnelenud läänemeresoomlased lätlastesse sulandusid... |
Etümoloogia (alaosa Ajalugu) sõnade ajalugu uurivast keeleteadusharust, kuhu kuuluvad ka morfoloogia, semantika, fonoloogia jne. Etümoloogia seletab, kuidas ja miks keeled ning nende... |
mõisale. Kohanimi pärineb samast sõnatüvest kui lõunaeesti läte : lätte 'allikas'. Põhjaeesti keeles on nüüdseks hääbunud sõna lähe : lähte 'allikas'... |
Tammistu (Hiiumaa) (alaosa Ajalugu) Viita, läänes Laasi ja idas Reigi-Nõmme külaga. Kohanime aluseks on kas lõunaeesti sõna tammist ’tammemets’ või mitmuse omastav kääne sõnast tammine, mis... |