Eesti Keele Uurimine
Eesti keele uurimine on keeleteaduse haru, mis uurib eesti keele ehitust, grammatikat, sõnavara, ajalugu, kasutamist jm aspekte.
See on osa fennougristikast ja fennistikast.
Ajalugu
Esimesed katsed eesti keelt teaduslikult kirjeldada tehti juba 17. sajandil: koos valgustusideede levikuga tekkis baltisakslastest estofiilidel huvi kohaliku keele ja kultuuri vastu. Esimese eesti keele grammatika avaldas Heinrich Stahl aastal 1637. 1648. aastal ilmus Johann Gutslaffi lõunaeesti keele grammatika.
1803. aastal jõuti eesti keele lektoraadi asutamiseni tollal saksakeelses Tartu Ülikoolis. Esimene eesti keele lektor oli Friedrich David Lenz. 19. sajandil alustasid oma emakeele teaduslikku uurimist ka esimesed eesti haritlased: 1870. aastatel asus eesti keele ajalugu selgitama esimene eestlasest fennougristika doktor Mihkel Veske ning ühiskeelt normima 1871. aastal asutatud Eesti Kirjameeste Selts.
1919 avati eestikeelseks muudetud Tartu Ülikooli juures eesti keele professuur.
Tänapäeval uuritakse eesti keelt Eesti Keele Instituudis Tallinnas, Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis ja mitmes muus teadusasutuses üle maailma.
Vaata ka
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Eesti keele uurimine, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.