David Hume

David Hume (nasé David Home; ☆ 7 di mei 1711 na Edinburgh – † 25 di ougùstùs 1776 na Edinburgh) tabata un filósofo, historiadó, ekonomista, bibliotekario, i ensayista eskoses, ku ta mihó konosí awe pa su sistema hopi influyente di empirismo filosófiko, skepsismo i naturalismo.

    E artíkulo aki ta skirbí na papiamentu. Lo ta apresiá si por mantené e artíkulo aki na estilo di papiamentu.

Kuminsando ku un Tratado di Naturalesa humano (1739-40), Hume a hasi esfuerso pa krea un siensia naturalista di hende ku lo a analisá e base psikológiko di Naturalesa humano. Hume a argumentá kontra e eksistensia di ideanan innato, postulando ku tur konosementu humano ta derivá solamente for di eksperensia. Esaki ta pone ku Francis Bacon, Thomas Hobbes, John Locke i George Berkeley komo empirista.

David Hume
David Hume
Pais di nashonalidatGran Bretaña Editá
Nòmber den idioma propioDavid Hume Editá
Nòmber di dilantiDavid Editá
FamHume Editá
Fecha di nasementu26 aprel 1711, 7 mei 1711, 26 aprel 1711 Editá
Lugá di nasementuEdinburgh Editá
Fecha di fayesimentu25 ougùstùs 1776 Editá
Lugá di fayesimentuEdinburgh Editá
Lugá di entieroOld Calton Cemetery Editá
TataJoseph Hume, 10th of Ninewells Editá
MamaKatherine Falconer Editá
Ruman(nan)John Hume, 11th of Ninewells Editá
Kasáno value Editá
Lenga maternoIngles Editá
Dominio di idiomaIngles Editá
Writing languageIngles Editá
Dunadó di trabouAdvocates Library, Embassy of the United Kingdom, Paris Editá
A studia naUniversity of Edinburgh Editá
Lugá di trabouEskosia Editá
Religionateismo Editá
Obra notabelPhilosophical Essays Concerning Human Understanding, An Enquiry Concerning the Principles of Morals, The History of England, A Treatise of Human Nature Editá
Movementoempiricism, naturalism, philosophical skepticism, Age of Enlightenment Editá
Miembro diRoyal Society of Edinburgh, The Select Society, The Poker Club Editá
Influencia paGeorge Berkeley, John Locke, Francis Hutcheson, Isaac Newton Editá
Representa paDavid Hume, 1711 - 1776. Historian and philosopher Editá
Obranan den kolekshonGeldersch Landschap en Kasteelen Editá
Status pa derecho di autor como creadorderecho di autor pa obra a caduca Editá

Hume a argumentá ku rasonamentu induktivo i e kreensia den kousalidat no por wòrdu hustifiká rashonalmente; en bes di esei, nan ta resultá di kustumber i kustumber mental. En realidat, nos no ta sinti ku un evento ta kousa otro, sino ku nos ta experimenta solamente e "konjuncion konstante" di evento. E problema di indukshon aki ta nifika ku pa ekstrahe kualkier inferensia kousal for di experensia pasá, ta nesesario di presuponé ku futuro lo ta similar na pasado, un presuposishon metafísiko ku no por basa riba experensia anterior.

Un oponente di e rashonalistanan filosófiko, Hume a sostené ku pashonnan en bes di rason ta goberna e komportashon humano, proklamando ku "razon ta, i mester ta solamente esklabu di pashon." Hume tambe tabata un sentimentalista ku a sostené ku étika ta basá riba emoshon òf sentimentu en bes di prinsipionan moral abstrakto. El a mantené un kompromiso tempran ku e splikashonnan naturalista di fenomeno moral i, generalmente, historiadónan di filosofia oropeo ta aseptá ku el a ta e promé pa eksponé klaramente e problema di es–debería, òf e idea ku un deklarashon di echo so nunka por duna lugá na un konklushon normativo di loke mester ser hasi.

Hume a nenga ku ser humano tin un konsepto real di e "mi", postulando ku nos ta eksperensiá solamente un kolekto di sensashonnan, i ku e " mi " no ta nada mas ku e kolekto di persepshonnan konektá kousalmente. E teoria di Hume di liber boluntat ta konsiderá ku determinismo kousal ta kompletamente kompatibel ku libertat humano. Su filosofia di religion, inkluyendo su rechaso di milager i e argumento di diseño pa e eksistensia di Dios, tabata partikularmente kontroversial pa su tempu.

Home a laga un legado ku a afektá utilitarismo, positivismo lógiko, filosofia di siensia, filosofia analítiko tempran, siensia kognitivo, teologia i hopi otro tereno i pensadó. Immanuel Kant a kreditá Hume komo e inspirashon ku a lant'é for di su "sueño dogmátiko"."

Tags:

177625 di ougùstùs7 di meiEdinburghEskosiaFrancis BaconGeorge BerkeleyJohn LockeThomas Hobbes

🔥 Trending searches on Wiki Papiamentu:

Adolf HitlerAfganistanLenganan germánikoRelacion sexualCelebroUrsell ArendsPágina PrinsipalSexualidad5 di febrüari2020Steven Martina3 di mei9 di yüniKontinenteKristianismoMarokoRina PensoIsla di OroWilliam ShakespeareKalènder gregorianoImperio romano1955TaipeiAmerigo Thodé1954PoblashonDia di Rey7 di desèmber26 di sèptèmberLenga románikoHudaismoSachsenPremio Cola DebrotDublinKabo VerdeVenezuelaRiuMalayalamDemokrasiaMaldivas8 di sèptèmberChris Engels11 di aprel6 di ougùstùsCOVID-19HanoiHulandaDerecho di autorCuneoEgiptoLibiaTeraIrlandes (idioma)SabaNairobiKoperDia di LaborItalia2012Lucille George-Wout4 di mei31 di martLucila Engels-BoskaljonKoningin JulianabrugDoublestone🡆 More