Kobal’tu (lat.
elementu Mendelejevan alguainehien hiimiellizes sistiemallizes järjestykses. Kobal’tan atomnoumer on 27. Se on sistiemallizen järjestyksen nelländes periodas, 9. joukos. Helpo aineh kobal’tu on hobjanvalgei, vähän keldaine metallu valpahanruskien libo sinizen sävynke.
27 | Kobal’tu |
58,933 | |
3d74s2 |
Kobal’tan yhtistehet on tunnettu ylen ammui. Sinizet kobal’tust’oklat, mujut lövväh Muinazen Jegiptan ruuhis. Tutanhamonan ruuhes on löydy sinizen kobal’tust’oklan palat. Niken ei tiijä, mih näh jegiptalazet valmistettih st’oklua da mujuloi kobal’tas. Enzimäzeksi sinisty mujuu valmistettih vuonnu 1800.
Kobal’tan nimi tuli germuanien kobold-sanas (koinižändy, gnomu). Kobal’tuminerualoin (kudualois on arsenikum (As)) poltajes erittyy myrkylline arsenikuman oksidu. Norviegielazet ajateltih, ku gnomu luadiu pahua niilöile, ken sulattau rudua.
Vuonnu 1735 ruoččilaine tiedomies Georg Brandt sai kobal’tan. Häigi tiijusti, ku tämän elementan yhtistehet mujuttau st’oklua sinizekse.
This article uses material from the Wikipedia Karjalan article Kobal’tu, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Syväindö on käytös licenzien CC BY-SA 4.0 mugah, ei lienne toizin mainittu. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Karjalan (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.