William Cecil Campbell

juuni">28. juunil 1930) on USA kodakondsusega Iiri bioloog ja parasitoloog, kes pälvis 2015. aastal töö eest ümarusside põhjustatud nakkuste vastase uudse ravi väljatöötamisel Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna.

William Cecil Campbell
William Cecil Campbell 2015. aastal
Sündinud	28. juuni 1930 Ramelton, Donegali krahvkond, Iirimaa
Alma mater	Dublini Trinity kolledž, Wisconsini ülikool
Abikaasa	Mary Mastin Campbell
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	parasitoloogia
Töökohad	Mercki raviuuringute instituut, Drew' ülikool
Tunnustus	Nobeli meditsiiniauhind (2015)

Ta aitas välja töötada ivermektiini, mis on erakordselt efektiivne onkotsertsiaas ja lümfifilariaasi ning mitme muu parasiithaiguse ravis. Campbell töötas Mercki raviuuringute instituudis 1957–1990 ja on praegu Drew' ülikooli emeeritus.

 

Campbell on sündinud Iirimaal Donegali krahvkonnas Rameltonis R. J. Campbelli kolmanda pojana. Ta õppis Dublini Trinity College'is James Desmond Smythi juures ja lõpetas kolledži 1952. aastal kiitusega zooloogias. Ta õppis Wisconsini ülikoolis, doktorikraadi sai 1957. aastal maksakaani käsitleva väitekirjaga.

Aastatel 1957–1990 töötas Campbell Mercki raviuuringute instituudis ning aastatel 1984–1990 oli analüüside uurimis- ja arendustegevuse vanemteadur ning direktor. Ta sai USA kodanikuks 1964. aastal. Üks tema avastusi Mercki-perioodil oli fungitsiid tiabendasool, mida kasutatakse kartuli-lehemädaniku raviks. Tiabendasooli kasutatakse ka Trihhinelloosi raviks inimestel.

Campbell on tuntud eeskätt parasiithaiguste alal tehtava uurimistöö poolest. Jaapani mikrobioloog Satoshi Ōmura eraldas ja kultiveeris Streptomyces rühmast palju looduslikke mullapõhiseid baktereid. Campbell juhatas Merckis meeskonda, kes uuris Ōmura kultuure ja nende tõhusust kodu- ja põllumajandusloomade parasiidivastases ravis. Proovist Streptomyces avermitilis, mis tekib looduslikult mullas, tuletas ta makrotsüklilise laktooni. Pärast edasist modifitseerimist nimetati seda ivermektiiniks või Mectizaniks.

1978. aastal, olles tuvastanud hobuseid mõjutavate usside tüübi eduka ravi, mõistis Campbell, et sarnased ravimeetodid võivad olla kasulikud ka inimesi mõjutavate ussitüüpide puhul. 1981. aastal viis Merck Senegalis ja Prantsusmaal läbi onkotsertsiaas esimesed edukad ravikatsed. Suukaudselt võttes ravim halvab ja steriliseerib haiguse põhjustanud parasiidi. Merck jätkas enda tööd, uurides elevantiaasi ravi. Satoshi Ōmura, William Campbelli ja nende töökaaslaste uurimine lõi uut sorti ravimi parasiithaiguste ravimiseks.

1987. aastal otsustas Merck annetada Mectizani arengumaadele. Campbellil oli selles otsuses oluline roll. Koos Maailma Terviseorganisatsiooniga lõid nad enneolematu ravimidoonorlusprogrammi, mille eesmärk oli onkotsertsiaas hävitada. 2001. aasta seisuga^[update] raviti igal aastal hinnanguliselt 25 miljonit inimest, kokku 33 riigis Sahara-taguses Aafrikas, Ladina-Ameerikas ja Lähis-Idas. 2013. aasta seisuga^[update] kinnitas Carteri keskus, et haigus on likvideeritud Colombias, Ecuadoris ja Mehhikos .

1990. aastast kuni pensionile jäämiseni 2010. aastal oli Campbell teadur Drew' ülikoolis Madisonis New Jersey osariigis, kus ta juhendas bakalaureuseõpinguid ja õpetas parasitoloogiat.

2002. aastal valiti Campbell Ameerika Ühendriikide Riikliku Teaduste Akadeemia liikmeks. 2015. aasta jagas ta Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinda Satoshi Ōmura ja Tu Youyouga. Campbell on seitsmes iirlane, kes on pälvinud Nobeli auhinna.

William C. Campbell on abielus Mary Mastin Campbelliga. Ta on luuletaja ja maalikunstnik, kes vabal ajal mängib lauatennist ja sõidab süstaga.

• 1987 sai Ameerika Parasitoloogide Seltsi presidendiks
• 2002 valiti Rahvuslik Teaduste Akadeemiasse
• 2008 Ameerika Parasitoloogide Seltsi aasta ASP väljapaistva teenuse auhinna laureaat
• 2015 Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind – jagatud Satoshi Ōmura ja Tu Youyouga (avermektiini väljatöötamine)
• 2020 valiti Kuningliku Seltsi liikmeks
• 2021 Iirimaa teadusfondi püha Patricku päeva teadusmedali laureaat