Viļāni

Linn asub merepinnast 115 meetri kõrgusel Malta jõe kallastel, Riia–Moskva raudteeliini ääres. Linnas asub roomakatoliku kirik, ehitatud aastal 1772.

Viļāni
[ v'iljaani ]
latgali Viļāni
Viļāni lipp Viļāni vapp
Pindala	4,9 km² (2023)
Elanikke	2848 (1.01.2023)
Koordinaadid	, 26° 56′ E

Linnas on teises maailmasõjas hukkunud sõdurite vennaskalmistul kaks mälestusmärki. Ka asub mälestusmärk natsirežiimi ohvrite matmispaigas.

Asulat on esmamainitud 1495. aastal Wielona nime all. Sealse mõisa omanikud olid Jan de Loe, aastast 1507 de Overlackid, aastast 1603 Tomasz Dombrow, kes andis omandiõiguse de Offenbergidele. 1731. aastal kuulus see Rykidele. 1772. aastal valmis sealne katoliku kirik.

Pärast Poola esimest jagamist hakkas asula kuuluma Vitebski kubermangu. Sealne mõis läks 1839. aastal Karol Mannteuffeli valdusse, 1840. aastal sai sellest Löwis of Menarite omand ja 1842. aastal hakkas see kuuluma Janowskitele.

Janowskid muutsid Viļāni tööstusasulaks. Mõisale kuulusid seal kõrtsid, vesiveski, nahatööstus, telliselööv, kaks lubjaahju ja pruulikoda, hiljem lisandus ka linatööstus. Aastal 1862 sai Viļānist alev.

Linn aastast 1928. Aastal 1932 rajati sinna väike elektrijaam. Tänapäevane hüdroelektrijaam valmis aastal 1950. 2009. aastani asus Rēzekne rajoonis. Aastatel 2009–2021 oli linn Viļāni piirkonna keskus. Rēzekne piirkonnas kuulub linn Viļāni allüksusesse.

Muinsusmälestistest on linnas riikliku kaitse all Viļāni katoliku kiriku ja kloostri kompleks, sealhulgas kloostrihoone, kirikuhoone, piirdemüür ja väravad. Kohaliku kaitse all on Viļāni raudteejaam ja Viļāni mõisa häärber.

Looduskaitse all on Viļāni hõbepaju.

•  
  Viļāni kirik