Ventava

See artikkel räägib Läti muinasmaakonnast; samanimelise küla kohta vaata artiklit Ventava küla

sajandi Kuramaal Venta jõe alamjooksul. Ta piirnes läänes Läänemere, idas Vanema piirkonna ja lõunas Bandava piirkonnaga. Ventava rahvastiku moodustasid kuralased ja Kuramaa liivlased; jõe äärde asus ka skandinaavlasi; sealt on leitud muinasaegne ruunikirjadega kivirist. Piirkonda (tolleaegse nimega Saggara, sel nimel oletatakse läänemeresoome algupära) on mainitud 1230. aasta "Kuramaa paganate" ja paavst Gregorius IX esindaja Alna Balduini vahelises lepingus, millega see piirkond kohustus võtma vastu preestrid ja laskma neil end ristida, tasuma paavsti määratud piiskoppidele ja prelaatidele maksu, osalema paganate-vastasetes sõjakäikudes ning andma leppe kinnituseks pantvange. Leppes rõhutati ka piirkonna sõltumatust Taanist ja Rootsist. Hiljem jagati Ventava ala siiski Liivi ordu ja Kuramaa piiskopkonna vahel. Kaks kolmandikku Ventava maadest pidi sealjuures jääma ordule, piiskopile jäi kolmandik.

Ainuke teadaolev Ventava valitseja on Lammekin. 1230. aasta 28. detsembril "Kuramaa paganate" ja paavst Gregorius IX saadiku Alna Balduini vahel sõlmitud alistumis- ja ristimislepingus on ära toodud ka sealsed muinaskihelkonnad. Nendeks on:

• Tārgale (Thargolae) tänapäeva Tārgale valla aladel
• Užava (Osua) tänapäeva Užava valla kesk- ja põhjaosas (keskuseks Užava)
• Landze (Langis) tänapäeva Vārve valla lõunaosas ja Piltene ümbruskonnas (keskuseks Landze)
• Sārnate (Sarnitus) Užava valla lõunaossas (keskuseks Sārnate muinasasula)
• Ēdole (Edualia) tänapäeva Ēdole valla aladel
• Vendzava (Venelis) - tänapäeva Zirase valla aladel (keskuseks Vendzava, hiljem Vendze)
• Nurme (Normis) tänapäeva Zlēkase valla aladel
• Pigava (Pygawas) tänapäeva Padure valla põhjaosas (keskuseks tänapäeva Tigas, toonasel kujul Tygwe)