Vello Orumets (28.
juuni">28. juuni 1941 Viljandi – 26. mai 2012 Tartu) oli eesti laulja.
Vello Orumets | |
---|---|
Vello Orumets esinemas Kuressaare merepäevadel 5. augustil 2011 | |
Sündinud | 28. juuni 1941 Viljandi |
Surnud | 26. mai 2012 Tartu |
Stiilid | estraad |
Hääleliik | bariton |
Seotud esitajad | Laine; Erfia |
Vello Orumets lõpetas 1959. aastal Viljandi I Keskkooli ja seejärel 1960. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadistuudio laulu erialal. Aastatel 1959–1962 õppis ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis muusikapedagoogikat.
Vello Orumets astus lavale juba II klassis tüdrukuteansambli solistina, ta osales ka Viljandi balletistuudio etendustes. Hiljem laulis ta meesansamblis ning esines Viljandi Tikuvabriku estraadiorkestriga. Tema lauluõpetajad olid Salme Laar (Mart Laari vanaema) ja Erika Ader (Karl Aderi abikaasa). 1959. aasta suvekontserdil avastas noormehe helilooja Gennadi Podelski, kes suunas ta filharmoonia laulustuudiosse õppima. Seejärel kutsus Podelski Orumetsa enda poolt loodavasse naisansamblisse solistiks. Ansamblis Laine laulis Orumets solistina aastatel 1960–1977. Ansambliga sai tal läbi sõidetud praktiliselt kogu Nõukogude Liit ja esineti ka Ida-Euroopa sotsialistlikes riikides.
Gennadi Podelski:"Vello Orumets paistis silma oskusega laulu sisu hästi edasi anda. Ta oli võimeline kiiresti uut repertuaari omandama, laulusse süvenema ja õigeid väljendusvahendeid otsima."
Vello Orumets on saavutanud kõrgeid kohti estraadilauljate võistlustel nii Eestis kui Nõukogude Liidus. Aastatel 1978–1988 oli tal oma ansambel Erfia ning seejärel esines ta vabakutselisena.
Vello Orumetsa repertuaaris oli üle 500 laulu. Enda esitatud lauludest pidas ta kõige ilusamaks "Hüvasti, Maria" (Emil Dimitrov / Vally Ojavere).
Tuntuid laule: "Kui kõnnib mannekeen" (Arved Haug / Heldur Karmo), "Okkaline lill" (Joe Dassin / Vally Ojavere), "Rannapiiga" (Arved Haug / Kalju Kass), "Miniseelik" (Arne Oit / Heldur Karmo), "Vihm" (Mario Panzeri / Heldur Karmo), "Kolme tuvi kohvik" (P. Kartner, J. Artney / Heldur Jõgioja), "On õnnest puudu veel üks samm" (Antoni Kopff / Heldur Karmo) jt.
Vello Orumetsa isa oli August Orumets (kuni 1938. aastani August Nilson, hukkus Teises maailmasõjas) ja ema Adele-Helene Orumets (Nilson, sündinud Lensin). Tal oli vanem õde.
Orumets teenis sundaega Nõukogude armees aastatel 1962–1965. Ta viibis teenistuses Severomorskis ning viidi ka Novaja Zemlja polügonile, kus oli 1961. aastal toimunud vesinikupommi lõhkamine. Saadud kiirituse tagajärjel kaotas Orumets juuksed. Kuna Orumetsa laule esitati üleliidulises raadios, toodi ta solistiks Arhangelski ohvitseride majja.
Vello Orumets on maetud Tallinna Metsakalmistule teatritegelaste kvartalisse.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Vello Orumets, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.