Varssavi Lepingu Organisatsiooni Sissetung Tšehhoslovakkiasse

augustit 1968. Tšehhoslovakkiasse tungis ligi pool miljonit sõdurit, VLO riikidest keeldusid osalemast Rumeenia ja Albaania. Ida-Saksamaalt osales invasioonis vaid paar instruktorit, kuna mõni tund enne sissetungi algust tuli Moskvast käsk Ida-Saksamaalt mitte piiri ületada. Okupatsiooni käigus hukkus 137 Tšehhoslovakkia tsiviilisikut ning 500 sai raskelt haavata.

Varssavi Lepingu Organisatsiooni sissetung Tšehhoslovakkiasse
Osa külmast sõjast, Hiina-Nõukogude tülist, Albaania-Nõukogude tülist, Jugoslaavia-Nõukogude tülist ja 1968. aasta meeleavaldustest
Nõukogude Liidu tank Prahas
Toimumisaeg	20.–21. august 1968 (2 päeva)
Toimumiskoht	Tšehhoslovakkia
Tulemus	VLO võit KSČ reformide lõpetamine Moskva protokoll Alexander Dubček astub KSČ juhi kohalt tagasi KSČ uueks juhiks saab Gustáv Husák ja algab normaliseerimine NSVL-i väed jäävad Tšehhoslovakkiasse 1991. aastani Albaania lahkub VLO-st
Osalised
Tšehhoslovakkia Diplomaatiline toetus:  Rumeenia  Jugoslaavia  Albaania  Hiina Varssavi Lepingu Organisatsioon  Nõukogude Liit  Bulgaaria  Poola  Ungari Logistiline toetus:  Ida-Saksamaa Diplomaatiline toetus:  Kuuba  Põhja-Korea Põhja-Vietnam  Mongoolia
Väejuhid või liidrid
Alexander Dubček Ludvík Svoboda Oldřich Černík Martin Dzúr Diplomaatiline toetus: Nicolae Ceaușescu Josip Broz Tito Enver Hoxha Mao Zedong Zhou Enlai Leonid Brežnev Nikolai Podgornõi Aleksei Kossõgin Andrei Gretško Ivan Jakubovski Todor Živkov Dobri Džurov Władysław Gomułka Wojciech Jaruzelski János Kádár Lajos Czinege Walter Ulbricht Diplomaatiline toetus: Fidel Castro Kim Il-sŏng Hồ Chí Minh Jumdžaagijn Tsedenbal
Jõudude suurus
235 000 (18 diviisi) 2500–3000 tanki 100 000+ meeleavaldajat Algne sissetung: 250 000 (20 diviisi) 2000 tanki 800 lennukit Tippajal: 500 000 6300 tanki
Kaotused
137 hukkunud tsiviilisikut 500 raskelt haavatud tsiviilisikut 96 hukkunut (84 õnnetustes) 87 haavatut 5 enesetappu 10 hukkunut (õnnetustes ja enesetappudes) 4 hukkunut (õnnetustes) 2 hukkunut
70 000 inimest põgenes kohe pärast sissetungi Läände, sametrevolutsiooniks oli põgenike arv 300 000

Sissetungiga katkestati Alexander Dubčeki Praha kevade liberaalsed reformid ning anti võim Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei (KSČ) autoritaarsele tiivale. Selle ajastu Nõukogude Liidu välispoliitikat tunti Brežnevi doktriini nime all.

Sissetung oli rahvusvaheliselt vastuoluline ning tekitas väga vastakaid arvamusi. Kuigi enamik Varssavi pakti riikidest oli sissetungi poolt ning seda toetasid ka mõned kommunistlikud riigid mujal maailmas, oli sellel palju vastaseid. Sissetungi mõistsid kommunistlikest režiimidest hukka Albaania, Rumeenia ning Hiina. Paljud kommunistlikud parteid üle maailma kaotasid populaarsust, kritiseerisid Nõukogude Liitu, lõhenesid või lõpetasid tegevuse. Sissetungist sai alguse sündmuste jada, mis päädis Leonid Brežnevi ja USA presidendi Richard Nixoni rahuga pärast viimase visiiti Hiinasse aastal 1972.

Tšehhoslovakkia invasiooni mõjusid on ajaloolased palju analüüsinud ning seda peetakse üheks külma sõja tähtsamaks sündmuseks. Paljude hinnangul algas sissetungist kommunistlike režiimide allakäik kõikjal maailmas, mis lõpuks viis 1989. aasta Nõukogude režiimi vastaste revolutsioonide ja Nõukogude Liidu lagunemiseni.

• Ota Šik
• Praha kevad
• Külma sõjaga seotud konfliktide loend
• Elanikele toetuv kaitse