Nicolae Ceaușescu

jaanuar 1918 Scornicești küla – 25. detsember 1989 Târgoviște) oli Rumeenia kommunistlik diktaator 1965. aastast 1989. aasta detsembrini. Ta lõi enese ümber isikukultuse, lastes end kutsuda selliste nimedega nagu Karpaatide Geenius ja Mõtete Doonau.

Ceaușescu sündis Olti maakonnas Scornicești külas ja astus kommunistlikku parteisse 1932. aastal. Enne teist maailmasõda oli ta korduvalt vangis poliitilise tegevuse eest.

1965. aastal sai temast Rumeenia Tööpartei esimene sekretär ja 1967. aastal Rumeenia president. Ta võttis isikukultuse rajamisel eeskuju Mao Zedongist ja Kim Il-Sungist.

Tema tiitel oli Conducător ('juht').

Oktoobris 1966 kuulutas Ceaușescu välja range abordipiirangu, et tõsta Rumeenia rahvaarvu 19 miljonilt 25 miljonini 1990. aastaks ja 30 miljonini 2000. aastaks.

Ceaușescu laskis hävitada ajalooliselt väärtuslikke hooneid, et teha ruumi oma paleede ehitamiseks.

Ceaușescu aja alguses võttis Rumeenia suurel hulgal võlgu Läänelt, mis soosis Ceaușescut suhteliselt iseseisva välispoliitika tõttu, 1980ndatel tuli raisatud võlad tagasi maksta, mistõttu Ceaușescu rakendas äärmuslikku kokkuhoiupoliitikat. Tema aja lõpuks sai Rumeenia üheks vähestest riikidest maailmas, millel puudus välisvõlg.

1989. aasta detsembris toimunud rahvaülestõusu käigus üritas ta koos abikaasaga põgeneda, kuid võeti kinni politsei poolt ja anti üle sõjaväele. Kiiresti kokku pandud tribunal mõistis kiirmenetlusega Ceaușescu ja tema abikaasa Elena Ceaușescu 25. detsembril süüdi muu hulgas genotsiidis ja riigi vara riisumises ning määras karistuseks surmanuhtluse. See viidi täide veel samal päeval Târgoviștes mahalaskmise teel. Nende surnukehad viidi Bukaresti, kus need salaja vale nime all eraldi haudadesse maeti.

• Ceaușescude säilmed kaevatakse üles, Postimees, 21. juuli 2010