Vabaduspõhiõigused

Vabadusõigused annavad isikule loa midagi teha või tegemata jätta. Samas kaitsevad need isikut riigi sekkumise eest enda õiguste rakendamisel. Vabaduspõhiõigused tagavad isiku otsustamisvabaduse ja kaitsevad põhiõiguste adressaatide liigse sekkumise eest vabaduse teostamisel.

Vabaduspõhiõiguse rikkumise tagajärjel peab olema kannatanul võimalus uuesti seda vabadust kasutada. Sageli hüvitatakse varaline ja moraalne kahju, mida peab tõendama hüvitise saaja. Seadused, mis on vastuolus vabadusõigustega, esitatakse Riigikohtule ja jäetakse kohaldamata. Samamoodi tunnistatakse kehtetuks ebaseaduslikult piiravad üksikaktid.

On olemas üldine vabaduspõhiõigus ja erilised vabaduspõhiõigused. Erilised vabaduspõhiõigused on näiteks õigus elule, piinamise, julma ja väärikuse alandamise keeld, keeld allutada meditsiini- või teaduskatsetele õigus tervise kaitsele, südametunnistuse-, mõtte ja usuvabadus.

Õigus vabale eneseteostusele täpsustab inimväärikuse kaitse põhimõtet. Põhiseaduse üks aluspõhimõte on inimväärikuse kaitsmine, mis moodustab teiste põhimõtetega põhikorra tuuma ja olulised seadused. Enamasti kasutatakse vaba eneseteostust koos teiste põhiõigustega, näiteks koos sõnavabadusega või tegevusala valikuvabadusega. Üldine vabadusõigus hõlmab ka lepinguvabadust – igaühel on õigus valida, kellega lepingu sõlmib, otsustada lepingu tingimustes ja lepingust taganeda, kui jätkamine on võimatu. Vabadusõigus kaitseb ka näiteks naise otsust raseduse katkestamise üle, annab õiguse teada oma päritolu ja vanemaid, korraldada ise enda elu, valida suhtluskanalid ja suhted, vahetada nime, kasutada relva, suitsetada.

Üldine vabadusõigus on lex generalis, mida kasutatakse, kui pole erilist vabaduspõhiõigust. See on subsidiaarne – üldise vabadusõiguse rikkumist ei tuvastata, kui on olemas muu erilise vabaduspõhiõiguse kaitseala rikkumine. Subsidiaarse olemuse tõttu on põhiõigus ka kinnipüüdev põhiõigus, sest hõlmab kõiki juhtumeid, mida pole kirjeldatud teistest põhiõigustes.

Üldine vabadusõigus kehtib kõigile, sõltumata kodakondsusest. Lisaks laieneb see juriidilistele isikutele. Üldise vabadusõiguse kaitseala riivab igasugune kaitstud positsiooni ebasoodne mõjutamine, näiteks võib riive olla vabaduse võtmine, lõputunnistuse mittesaamine.

Eraelu puutumatus kaitseb isikuks olemist, selle esemelisse kaitsealasse kuulub intiimsfääri puutumatus, seksuaalne enesemääratlemine, informatsiooniline enesemääramine, õigus oma pildile ja sõnale. Intiimsfääri alla kuuluvad näiteks mõtted päevikus või terviseandmed. Informatsiooniline enesemääramine hõlmab kogu infot, mida riik isiku kohta talletab. Õigus oma pildile ja sõnale kaitseb isikut televisioonis näitamise või ajakirjanduses kajastamise eest.

Eraelu puutumatus üldises tähenduses on õigus elada minimaalse sekkumisega. Isikul on õigus kontrollida tema kohta levitatavat teavet, õigus füüsilisele ja vaimsele puutumatusele, identiteedile ja arengule, suhete loomisele. Eraelu puutumatus on tõrjeõigus, mistõttu saavad isikud kindluse, et riik ei sekku nende perekonna- ja eraellu. Lisaks kohustab see põhiõigus riiki kaitsma isikut kolmandate osapoolte rünnete eest – õigus loota riigi positiivsele tegevusele. Hüvede kaitsmiseks on riigil palju võimalusi, kuid üldjuhul tähendab ühe isiku õiguste kaitset teise isiku õiguste riivamist.

Isikulisse kaitsealasse kuuluvad nii Eesti kodanikud kui ka Eestis viibivad välismaalased. Mõningatel juhtudel kuuluvad kaitsealasse ka juriidilised isikud, sest eraelu alla kuulub ka ameti- või ärialane tegevus.