Thomas Burr Osborne

See artikkel räägib biokeemikust; poliitiku kohta vaata artiklit Thomas Burr Osborne (poliitik).

august">5. august 1859 New Haven, Connecticut – 29. jaanuar 1929 New Haven) oli Ameerika Ühendriikide biokeemik.

Thomas Burr Osborne'i peetakse A-vitamiini kaasavastajaks 1913. aastal.

• Ta õppis Hopkinsi koolis (inglise keeles Hopkins Grammar School in New Haven) New Havenis;
• 1881 lõpetas ta Yale'i Ülikooli keemia erialal.
• 1885 kaitses ta doktorikraadi. Tema doktoritöö pealkirjaga "Nioobiumi kvalitatiivne määramine" (inglise keeles "The Quantitative Determination of Niobium", kirjeldas nioobiumi (varasem nimetus kolumbium) sisalduse analüütilist määramist Connecticutis leiduvas mineraalis columbite.
• 1886. aastal kutsus Connecticuti põllumajanduskultuuride katsejaama direktor Samuel William Johnson Burri oma meeskonda tööle analüütilise keemikuna.

Tema põhiliseks töökohaks oli "Connecticuti Põllumajanduskultuuride Katsejaam" (inglise keeles Connecticut Agricultural Experiment Station) kus ta viis läbi toitumisalaseid eksperimente. Ta uuris ka paljude taimede seemneid, esimesena neist kaeraseemet (ingl oat kernel). Tal õnnestus eraldada kaeras leiduvad valgud puhtas vormis ehk sünteetiliselt kristalliseerituna. Sel ajal oli valdavalt levinud Justus Liebigi arvamus, et looduses esineb vaid nelja tüüpi valke: albumiin, kaseiin, fibriin ja želatiin.

• 1894. aastal konstateeris Osborne, et kuna globuliinide koostis kanepiseemnetes, castor bean, kabatšoki, lina, nisu, maisi ja puuvilla seemnetes on enamjaolt sarnane, siis saab need lugeda identseteks. Ta pakkus nendele globuliinidele nimetuseks edestiin (ingl edestin) (hiljem nimetati üksnes kanepiseemnetes leiduv globuliin edestiiniks).
• 1909 alustas Osborne koostööd Yale'i Sheffieldi Teaduskooli füüsikalise keemia professori Lafayette Benedict Mendeliga, uurimaks seemnevalkude toitumuslikke omadusi.
• 1913 avastas ta koos Lafayette Benedict Mendeliga võirasvas "lisa toitumisfaktori", mis hiljem nimetati ümber A-vitamiiniks.
• 1928. aastaks sai neile selgeks, et rottide sünteetilises toiduratsioonis omavad aminohapped trüptofaan ja lüsiin essentsiaalset rolli loomade kasvamisel, vaatamata asjaolule, et rottide organism suudab teatud aminohappeid sünteesida.

Ta avaldas üle 250 teaduspublikatsiooni.

• ...
• 1907 "Nisutera valgud", (ingl "The Proteins of the Wheat Kernel"), Washington, D.C. : Carnegie Institution of Washington, Veebiversioon (vaadatud 29.08.2013);
• 1909 "Juurviljade valgud", (ingl "The Vegetable Proteins")
• Thomas B. Osborne koos Lafayette Benedict Mendeli ja Edna L. Ferryga, "Feeding experiments with isolated food-substances" Veebiversioon (vaadatud 16.08.2013) Washington D.C., 1911, Carnegie Institution of Washington, Publication No 156.
• 1912 "Juurviljade valgud", (ingl "The Vegetable Proteins"), London, New York [etc.] Longmans, Green and Co. Veebiversioon (vaadatud 29.08.2013)
• ...

Valitud akadeemiatesse ja teadusseltsidesse

• USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige (1910)
• Londoni Chemical Society auliige (1912)
• Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia liige (1914)
• Ameerika Filosoofiaseltsi liige (1921)

Muu tunnustus

• 1900. aasta Pariisi maailmanäituse kuldmedal (1900).
• Yale'i Ülikooli audoktor (1910)
• John Scotti medal (1922)
• Thomas Burr Osborne'i medal (1928)

• 1886. aastal abiellus ta Elizabeth Anna Johnsoniga (katsejaama direktori tütrega).

Tohmas Burr Osborne oli Ameerika Ühendriikide Kongressi esindaja Thomas Burr Osbornei pojapoeg.

• Thomas Burr Osborne'i medal