Tallinna Rootsi-Mihkli Kirik

Tallinna Uus seek

Hoone ehitati 1531. aastal, põhilised ehitustööd tehti aastatel 1526–1531 ning seda kasutati Tallinna Uue seegi hoonena.

Praeguseks osaliselt ümber ehitatud ja üldilmelt muutunud algne seegi ja haiglamaja hoonekompleks koosneb kõrge kaheosalise kelpkatusega ühekorruselisest peahoonest Rüütli tänava ääres ja sellega põhjaotsal liituvast pisut madalamast ning omaette kelpkatusega kahekorruselisest kõrvalehitisest.

Tallinna Uue seegi haiglahoone rajati 16. sajandi alguses Niguliste kiriku omaaegse pastoraadi alt vabanenud territooriumile. 17. sajandi lõpul täiendati Uue Johannese (Jaani) seegi hooneansamblit haiglast põhja poole jääva kahekorruselise hoonega, nn ketrusmajaga, mille teisel korrusel ja haiglahoone pööningul avati ketrustöökoda. Ketrusmajas said peavarju ja tööd töövõimelised naised seegist, üksikuks jäänud naised ja ka kergete elukommetega ehk „mittekorralikud” naised. Uus seek oli Tallinnas Suurgildi ülal pidada; gildivennad hoolitsesid vaeste toidulaua eest ja tegelesid personaliga.

Rootsi-Mihkli kirik

1716. aastal sundis Eestimaa kuberner krahv Aleksandr Menšikov rootslaste Rootsi-Mihkli koguduse lahkuma oma senisest endisest Suur-Kloostri tänaval asunud Tallinna Püha Mihkli kloostrikirikust, kus kogudus oli tegutsenud alates 1. juunist 1631. Alles 1726. aastal leidis rootsikeelne kogudus tegevuse jätkamiseks ruumid Rüütli tänava endistes Tallinna Uue seegi ruumides, mis pühitseti 1733. aastal.

19. sajandil kasutusviisilt talviseks vaestemajaks muutunud seek likvideeriti 1901. aastal.

1920. aastate algul ostis kogudus Tallinna linnalt mõned naaberhooned Rüütli tänaval ja sinna seati sisse koguduse kantselei, rootsikeelne kool ja Rootsi Haridussõprade Ühingu (Svenska Odlingars Vänner) kohalik keskus. 1944. aasta 9. märtsi ööl sai kirik Nõukogude lennuväe pommitamise läbi märkimisväärselt kahjustada: katus läks põlema, aknad purunesid ja sisustus sai viga.

Eesti NSV ajal kasutati hoonet VSÜ Kalev Spordihoone raskejõustikusaali ja treeninguruumidena.

Kirik restaureeriti ja pühitseti 2002. aastal.

  Pikemalt artiklis Rootsi-Mihkli kogudus

Eestimaa kubermangu kuulumise ajal Rootsi Kuningriigi koosseisu kasutasid Tallinnas asuvad Rootsi sõjaväeosad garnisonikirikuna Suur-Kloostri tänaval asunud Püha Miikaeli kloostri Rootsi-Mihkli koguduse kirikut.

Pärast Venemaa tsaaririigile edukat Põhjasõda ja Tallinna vallutamist 1710. aastal Vene vägede poolt kasutati Uue Johannese (Jaani) seegi hoonet aastatel 1710–1716 Vene vägede garnisoni Vene Õigeusu Kirikuna, kuid suurele kogukonnale jäid need ruumid peagi väikeseks. 1716. aastal sundis Eestimaa kuberner krahv Aleksandr Menšikov rootslaste Rootsi-Mihkli koguduse lahkuma oma senisest endisest Suur-Kloostri tänaval asunud Tallinna Püha Mihkli kloostrikirikust, kus kogudus oli tegutsenud alates 1. juunist 1631. Alles 1726. aastal leidis rootsikeelne kogudus tegevuse jätkamiseks ruumid Rüütli tänava endistes Tallinna Uue seegi ruumides, mis pühitseti 1733. aastal. Vanast kirikust võeti kaasa altar, kantsel ja kaunis baptisteerium, mille autor on puunikerdaja Christian Ackermann. Kaasa võeti ka Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse nimi.

Senine Tallinna Rootsi-Mihkli kirik Suur-Kloostri tänaval muudeti Vene vägede Tallinna garnisoni kirikuks – Issanda Muutmise peakirikuks. Analoogselt võtsid Venemaa keisririigi sõjaväelased ka Narvas asunud rootslaste Narva Toomkiriku oma valdusse.

  Pikemalt artiklis Tallinna Pauluse kogudus

  Pikemalt artiklis Soome Püha Peetruse kogudus

  Pikemalt artiklis Kalamaja kalmistu

Kiriku keldris asub 2006. aastast Eestirootslaste Kirikumuuseum.

•  
  Vaade kirikusaalile sissepääsu poolt
•  
  Altar ümbritseva aiaga
•  
  Altarimaal
•  
  Orel

• Narva rootsi-soome Mihkli kirik